Rumeenia presidendiks pürgijad noolivad miljonite «maasikakorjajate» hääli
/nginx/o/2019/11/08/12725273t1he68d.jpg)
Ühe maja juures on ikoon seinal, teisal kuivab nööril pesu, kolmanda maja terrassil on laud ja kaks tooli – esmapilgul näib Paraiesti nagu iga teine Rumeenia küla. Tegelikult on see 250 elanikuga asula pigem nagu kummitusküla, kus iga teine maja on tühi.
Olukord saab ilmseks alles siis, kui vaadata lähemalt: majapalgid on lõhenenud, katused sisse vajunud, hoovid umbrohtu täis.
«Sellel tänaval pole palju inimesi alles. Enamik on läinud või surnud,» lausus 70-aastane Viorica Balasoiu, kes elab ihuüksi järsul nõlval asuvas majas.
Alates kommunismi kokkuvarisemisest 30 aastat tagasi on umbes neli miljonit rumeenlast kolinud välismaale parema palgaga töökohta otsima.
Just nende välisrumeenlaste hääled võivad otsustada ülehomme peetavate presidendivalimiste tulemuse.
Näiteks 2009. aastal aitasid 100 000 välismaal antud häält paremtsentristlikul Traian Băsescu seljatada sotsialisti Mircea Geoanăt.
Sel aastal on lääneriikide pealinnades avatud kolm korda rohkem valimisjaoskondi kui varasematel hääletustel, sest eelnevatel kordadel on väljarännanud rumeenlaste pikad järjekorrad pannud inimesi päritolumaa valitsust süüdistama valimiste kehvas organiseerimises ja sundinud sellega kahte välisministrit tagasi astuma.
Välismaal elavatel rumeenlastel on kolm päeva aega oma hääle andmiseks
«Teie tulevik on Rumeenia»
Sel korral on isegi kolm juhtivat presidendikandidaati oma kampaaniakõnedes pöördunud eraldi välisrumeenlaste poole, keelitades neid koju tulema üleskutsetega, et nende tulevik on Rumeenia.
Pühapäeval toimub presidendivalimiste esimene voor ning vajadusel hääletatakse teises voorus 24. novembril.
Ametisolev riigipea paremtsentrist Klaus Iohannis on soosik Rumeenia presidendina jätkamiseks. Tema järel teine on endine peaminister Viorica Dăncilă, sotsialist, kelle valitsuse viis oktoobris ametist umbusaldushääletus. Kolmandana sörgib nende sabas erakonna Liit Rumeenia Päästmiseks kandidaat, seniste võimustruktuuride ja eliidivastane Dan Barna.
Hoolimata poliitikute palvetest on nende rumeenlaste hulk, kes tahaks koju tagasi pöörduda, hoopis kahanenud: 2017. aastal soovis uuringuagentuuri Open-I Research korraldatud küsitluse järgi tagasi kolida 57 protsenti välismaal elavatest rumeenlastest, nüüd aga vaid 47 protsenti.
Peamine põhjus, miks sünnimaale tagasi ei kiputa, on korruptsioon, mille väljajuurimisega poliitikud inimeste arvates kuidagi toime ei tule.
2016. aastal võimule tulnud Dăncilă valitsuse ajal toimus riigis ulatuslikke korruptsioonivastaseid meeleavaldusi, millest võttis osa ka palju pühadeks koju lähedasi vaatama sõitnud välisrumeenlasi.
Rumeenias kutsutakse välismaale kolinud rahvuskaaslasi alandava hüüdnimega capsunari ehk otsetõlkes maasikakorjajad, mille tingis 2000. aastate alguses levinud tava minna Hispaania põldudele hooajatöid tegema.
Üha enam lahkuvad Rumeeniast aga kõrgharitud inimesed. Tänavu üheksa kuuga kandideerisid värbamiskeskkonna eJobs andmeil rumeenlased kahele miljonile töökohale välismaal.
«Aina enam ja enam spetsialiste ning äriinimesi tahab lahkuda, suurem osa neist igaveseks,» ütles eJobsi Rumeenia haru juht Bogdan Badea.
Riigil kasud sees
Isegi kui väljarännanud Rumeeniasse ei naase, jõuab arvestatav osa nende säästudest uuesti kodumaale. Eelmisel aastal saadeti piiri tagant lähedastele ligi kolm miljardit eurot.
43-aastane Adrian töötab kuus kuud aastas Suurbritannias ehitajana. Kõrvale pandud rahaga on ta ehitanud oma tütrele Kesk-Rumeeniasse Albestisse maja – see seisab seal kõrvuti teiste moodsate häärberitega, mille on asula peatänavale püstitanud teised capsunari’d.
«Rändel on kasulikke mõjusid: see kahandab tööpuudust ning survet tervishoiu- ja haridussüsteemile, kasvatab sisemajanduse koguprodukti ning vähendab vaesust,» selgitas sotsioloog Alin Teodorescu.
Sellest hoolimata kavatseb Paraiestis elav Nicolae Ion kodumaale jääda.
«Vaesus käsib mul lahkuda, aga kui ma seda teen, võtab mets selle paiga üle,» lausus 42-aastane mees, kelle õde ja vend töötavad mõlemad Lääne-Euroopas.
«Kui ma varem läksin leiba ostma, oli näha palju lapsi. Nüüd pole ühtegi,» lisas ta kibedalt.
Küla teises servas näksivad kaks hobust rahulikult rohtu mänguväljakul kooli kõrval, mis suleti neli aastat tagasi.
