Mihkelson: nii sündmusterohket aastat annab meenutada

Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits / Postimees

Nii dünaamilist ja sündmusterohket aastat annab meenutada, tõdeb riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis 2011. aasta 10 olulisemat sündmust meenutades.

«See on olnud uute lootuste tekke, vanade müütide lagunemise ning globaalsete ohtude mitmekesistumise aasta,» märgib Mihkelson. « Paljud sündmused, mis said alguse nüüd, leiavad kindlasti jätku järgmisel aastal. Seetõttu pole raske eeldada, et 2012. aasta ei tule sugugi värvitum,» arvab ta samas.

Mihkelson tõi ära enda hinnangul kümme olulisemat sündmust, mis on kirjas juhuslikus reas:

«1. Araabia kevad. Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on sellel aastal alanud väga suurte muutuste ahel. Tuneesiast Süüriani ja Jeemenist Bahreinini on olnud rahutu ning paljudki arengud on veel alles algusjärgus. Lootust demokraatlikumale ja vabamale riigikorraldusele varjutab islamifundamentalistide parem organiseeritus.

2. Venemaa ärkamine. See, et Venemaa uus keskklass pole rahul oma võimudega, oli teada juba varasuvel. Et see rahulolematus aga sedavõrd massiliselt tänavale tuleb, ei osanud keegi ette näha. Venemaa on ärkamas pikast talveunest ning inimesed on hakanud terasemalt lugema oma riigi põhiseadust, kus kirjas kõik demokraatlikule riigile omased kodanikuvabadused ja -õigused.

3. Osama bin Ladeni tapmine. Al Qaeda liidri tapmine oli mõistagi maailmasündmus, mis jättis jälje rahvusvahelise terroritegevuse võimekusele. Samas on sündmused näiteks Jeemenis ja Põhja-Aafrikas viidanud, et bin Ladeni lahkumine pole vähendanud al Qaeda harude võitlusvalmidust ning aktiivsust.

4. Diktaatorite lahkumine. 2011. aasta oli siseloomulik paljude diktaatorite lahkumise poolest. Maailm nägi selliste tegelaste nagu Ben Ali, Mubaraki, Gaddafi, Kim Yung Il-i lahkumist. Kes sunniti rahva poolt taanduma, kes suri, kes tapeti. Kas maailm on selle tõttu parem koht? Nii ja naa. Igatahes oli see õppetund paljudele, kes arvavad end olevat alternatiivideta «rahvuslikud liidrid».

5. Euroopa võlakriis. Euroopa võlakriisil on mõistagi sügavamad juured, kuid just sellel aastal tuli esile teadmine - ilma põhjalikemate sisemiste muutusteta on Euroopa enda tulevik keerukam ning maailma uutele tõusjatele kiiresti allajääv.

6. Venemaa strateegiline aktiivsus Baltikumis. Viimasel paaril kuul on Venemaa kindralstaap taas suurendanud oma militaaraktiivsust Balti regioonis. Muret teeb Moskva soov paigutada Kaliningradi raketikompleksid Iskander ja õhuterjesüsteemid S400. Gaasijuhtme Nord Stream valmimine on muutnud Läänemere strateegilist staatust.

7. Iraani tuumaprogramm. Iseenesest pole Iraani tuumaambitsioonides midagi uut, kuid just aasta teisel poolel on üha rohkem hakatud spekuleerima Teherani reaalsete sammude üle saavutamaks tuumarelvavõimekus. See on eriti pingestanud suhteid Iisraeli ja Iraani vahel, mehitamata lennuki kaotus Iraanile oli ka Ameerika Ühendriikidele suureks löögiks.

8. Aasia jätkuv esiletõus. Pole midagi öelda, 2011. aasta vaid kinnitas juba varem kujunenud trendi - maailma mõjukese nihkub üha rohkem Aasia ja Vaikse ookeani regiooni. USA presidendi Barack Obama novembrikuine esinemine Austraalia parlamendile oli ses osas märgilise tähendusega. Meile on oluline, et USA tähelepanu ei hajuks ka Euroopas toimuvalt.

9. Sotsiaalmeedia võidukäik. Facebook, Twitter, blogid mõjutavad täna maailma rohkem kui seda oleks veel aasta tagasi osanud ennustada. Suhtlusmeedia võimu on tunda saanud paljud riigid, viimasest ajast aga eriti Venemaa.

10. Eesti liitumine eurotsooniga. Eesti sai 1. jaanuaril eurotsooni 17ndaks liikmeks. Vaatamata keerulistele aegadele on Eesti positsioon maailmapoliitika mõjutamisel võrrelduna oma suurusega täna parim kui kunagi varem meie ajaloos.»