Tudengi tükeldanud Vene ajaloolane olevat väärkohelnud teisigi naisüliõpilasi

Vene ajaloolane, Peterburi riikliku ülikooli professor Oleg Sokolov esmaspäeval Peterburi kohtus.

FOTO: Alexander Galperin/Sputnik/Scanpix

Venemaal astus täna kohtu ette oma endise õpilase mõrvamises ja tükeldamises süüdistatud Vene ajaloolane, kuid avalikkus nõuab enamat, sest väidetavalt väärkohtles ta teisigi naistudengeid.

Kohtunikud peavad otsustama, kas võtta 63-aastane tuntud Napoleoni-ekspert vahi alla. Kohtus klaasseintega süüpinki pandud kahvatu ja ajamata habemega Oleg Sokolov puhkes saalis nutma ning varjas oma nägu kätega.

«Juhtunu on mu purustanud. Kahetsen,» lausus ta.

Kohutav juhtum tõmbas taas tähelepanu Venemaal naiste vastu, ka akadeemilistes ringkondades toime pandavale vägivallale, mida võimud kriitikute sõnul tõsiselt ei võta.

Peterburi riikliku ülikooli professor Sokolov tunnistas üles oma 24-aastase armukese ja endise õpilase mõrva ja surnukeha tükeldamise.

Sokolov võeti kinni laupäeval jäises Moika jões, kus ta üritas naise kätest vabaneda. Ta elas Anastassija Ještšenkoga viimased paar aastat koos ning väidetavalt tappis ta eelmisel nädalal.

Juhtunu ning väited, et Sokolov väärkohtles veel vähemalt ühte naistudengit, põhjustasid avalikkuses suurt pahameelt ning rahvas nõuab võimudelt tegusid.

«See juhtum tõi esile ühiskonnas olevate väärkohtlejate karistamatuse,» ütles Aljona Sadikova, kes juhib Moskvast tegutsevat naiste kriisiabikeskust Kitež.

Rohkem kui 6000 inimest avaldasid veebis toetust petitsioonile, milles ärgitatakse võime uurima Peterburi riikliku ülikooli haldamist.

Petitsiooni järgi kohtles Sokolov tudengeid «koletislikul moel». Dokumendis tuuakse välja üks teine naistudeng, kelle sõnul ajaloolane peksis teda 2008. aastal ning ähvardas teda tulise rauaga kõrvetada ja tappa.

«Teadmata põhjusel suutis väärkohtleja pääseda igasugusest karistusest,» öeldi petitsioonis. Dokumendis nõuti veel, et uurida tuleks ka naise kaebust eiranud politseid.

Paljud tudengid süüdistasid juhtunus ülikooli juhtkonda, mis on probleemi pikka aega eiranud. 

«Mitte keegi ei pööranud sellele tähelepanu,» ütles tudeng Ivan Pustovoit ülikooli linnakus. Ta süüdistas juhtkonda suutmatuses Sokolovi õigeaegselt peatada.

Kreml nimetas esmaspäeval mõrva «koletislikuks hulluse aktiks», kuid üritas näidata seda kui üksikjuhtumit.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Peterburi riiklikus ülikoolis õppinud president Vladimir Putin on juhtunust teadlik.

Siiski keeldus ta käsitlemast teateid väärkohtlemisest Venemaa ülikoolides. «Mis on sellel pistmist presidendi kantseleiga?» küsis ta.

Venemaal puudub koduvägivalda või tööl toimuvat seksuaalset väärkohtlemist otseselt käsitlev seadus. Feministlike liikumiste nagu MeToo mõju on olnud riigis tagasihoidlik.

«Mäda süsteem»

Aljona Popova, üks Moskva advokaat ja naisõiguslane, ütles Vene võimudele lähedase Sokolovi kohta: «(Teda) kaitses meie mäda süsteem.»

«Seda mõrva oleks saanud ära hoida,» kirjutas ta Facebookis.

Naisõiguslase Anna Rivina sõnul eiratakse naiste kallal toime pandud vägivalda sageli niikaua, kui juhtub midagi kohutavat ja pöördumatut.

«Meie ühiskond pole absoluutselt valmis töötama väärkohtlemise ärahoidmise nimel,» lausus Rivina, kes juhib vägivallaohvreid abistavat keskust.

Paljud kritiseerisid ka teadusmaailma sageli mürgist kultuuri.

Ühes soovägivallale pühendatud sotsiaalmeediaportaali vestluses ütles üks naine, et ülikoolilektorid otsivad kaunitelt naistudengitelt sageli seksuaalseid teeneid.

«Tunnen meile kaasa, kui ülikoolides toimuvast ahistamisest ei saa lõpuks ometi avalikku küsimust,» kirjutas teine naine, Anastassia Hodõreva.

Sokolovi sulest pärineb mitu raamatut Prantsuse keisrist Napoleon Bonaparte'ist ning ta juhtis Venemaal sageli Napoleoni sõdade taasetendamisi. 2003. aastal pärjati ta Prantsusmaa Auleegioni ordeniga.

Ta kirjutas koos Ještšenkoga mitu kirjatükki ning talle meeldis kanda Napoleoni ajastu riideid, eriti Napoleoni enda omi.

Vene meedia teatel ütles Sokolov uurijatele, et ta lasi tüli käigus naise maha ning seejärel saagis maha tema pea, käed ja jalad.

Meedia kirjutas ka, et ta olevat kavatsenud endalt Peeter-Pauli kindluses elu võtta, seda Napoleoni riietuses.

Tagasi üles