Boliivia senaator kuulutas end ajutiseks presidendiks
Täiendatud kell 4.34

Boliivia senati asespiiker Jeanine Áñez teisipäeval pealinnas La Pazis presidendipalee rõdul pärast seda, kui ta oli ennast parlamendis ajutiseks presidendiks kuulutanud.

FOTO: AIZAR RALDES/AFP/Scanpix/Scanpix

Boliivia ülemkoja senati asespiiker Jeanine Áñez kuulutas end teisipäeval riigi ajutiseks presidendiks kongressi istungil, millel puudus kvoorum. 

Boliivia põhiseaduskohus kinnitas mõni aeg hiljem Áñezi Lõuna-Ameerika riigi ajutiseks presidendiks, täites eelmise riigipea Evo Moralese tagasiastumise järel tekkinud võimuvaakumi. 

Konstitutsioonikohus teatas avalduses 2001. aastast pärinevale põhiseaduslikule deklaratsioonile viidates, et «täidesaatva võimuharu toimimist ei tohiks peatada», mistõttu võimuhierarhias järgmine isik võtab sellest tulenevalt enda kanda presidendiameti. 

Boliivia seadusandjad kutsuti teisipäeval erakorralisele istungile kinnitama pühapäeval tagasi astunud Moralese ametist lahkumist ning Áñezt ajutiseks riigipeaks. 

Boliivia 36-kohalise senati istungil ei osalenud Moralese erakonna Liikumine Sotsialismi Eest (MAS) rahvasaadikud. 

«Me tahame kuulutada võimalikult kiiresti välja uued valimised,» lausus Áñez kõnes kongressile istungil, kus osalesid vaid Moralese vastased saadikud. Enne seda oli ta kuulutanud ennast senati spiikriks. 

«See on lubadus, mille me oleme riigile andnud ja loomulikult kavatseme seda täita,» sõnas Boliivia kirdeosa Beni departemangu esindav senaator Áñez. 

Tema sõnul on vaja luua Boliivias ühiskondliku rahu õhkkond. 

20. oktoobri presidendivalimistel ametlikel andmetel Moralesele kaotanud opositsiooni kandidaat Carlos Mesa edastas Twitteris Áñezile õnnitlused uue ameti puhul. 

Mõjuvõimas opositsioonitegelane Luis Fernández Camacho, Boliivia idaosas asuva Santa Cruzi departemangu kuberner, teatas kolme nädala eest Moralese vastuolulise tagasivalimise vastu alustatud streikide ja blokaadide lõpetamisest. 

Teisipäeval Mehhikosse eksiili saabunud Morales mõistis Áñezi sammu Twitteris hukka, nimetades seda «kõige hiilivamaks ja õelamaks riigipöördeks maailma ajaloos». Ta nimetas Áñezt riigipööret ihkavaks parempoolseks senaatoriks, kes kuulutas ennast seadusandliku kvoorumi puudumisel rühmast kaasosalistest ümbritsetuna ajutiseks presidendiks. 

Kuna lisaks Morasele on tagasi astunud ka asepresident, senati president ja alamkoja spiiker, on Áñezil senati asepresidendina põhiseaduse järgi õigus asuda riigipea kohuseid täitma. 

2006. aastast alates võimul olnud 60-aastane Morales teatas oma tagasiastumisest pühapäeval, kui oli kolm nädalat kestnud tänavaprotestide järel kaotanud sõjaväe toetuse.

Teda ei päästnud ka paar tundi enne seda antud lubadus kuulutada välja uued presidendivalimised vastuseks Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) raportile, milles teatati ohtratest rikkumistest 20. oktoobri valimistel. 

Tagasi üles