Bush õigustas oma otsuseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Oliver Tiks
Copy

USA president George Bush kaitses oma viimase plaanipärasel pressikonverentsil emotsionaalselt enda «head ja jõulist» poliitikat ning tõrjus kriitikat terrori vastu peetava võitluse, Iraagi sõja ja majanduskriisi teemadel.

 

Bush tõrjus kindlalt väite, nagu oleks ta presidendina kahjustanud Ameerika positsioone maailmas. «Ma pole üldse nõus selle hinnanguga, et meie moraalne alus on saanud kahjustada. Inimesed saavad endiselt aru, et Ameerika seisab vabaduse eest,» vahendas tema sõnu AFP.

President lisas, et ameeriklaste turvalisuse tagamine on tema jaoks olnud tähtsam kui isiklik populaarsus. «Ma ei muretseks oma populaarsuse pärast. Mille pärast ma muretseksin, on Ameerika Ühendriikide konstitutsioon ja plaanide tegemine selleks, et muuta lihtsamaks vaenlase mõtete tabamine».

Bush hoiatas, et kaks riiki, mida ta kunagi «kurjuse teljeks» nimetas – Iraan ja Põhja-Korea – on endiselt ohtlikud. Ta väljendas muret nende riikide tuumaambitsioonide pärast ning süüdistas esimest korda pärast läbirääkimiste katkemist Pyongyangi taas uraani rikastamise plaanis.

Suurimaks ähvarduseks oma järglasele Barack Obamale oleks Bushi sõnul aga uus rünnak USA pinnal.

«Kõige kohesem oht, millega tema ja teised presidendid pärast teda peavad tegelema, on rünnak meie kodumaale,» ütles ametistlahkuv riigipea. «Ma sooviksin teatada, et see ei ole nii, kuid vaenlane on endiselt olemas, kes tahaks tekitada kahju ameeriklastele. See on see suur oht.»

Bush ise pidi oma esimesel ametiajal üle elama 9/11 terrorirünnakud, millele järgnenud patriotismipuhangu laineharjal viis ta riigi sõtta Afganistanis ja hiljem ka Iraagis, mis pani proovile USA suhted seniste lähedaste liitlastega.

«Selles ametis on palju kriitikat,» tõdes ta, kui ennustas, et ka Obama peab valmis olema teravateks vastasseisudeks. «Ta peab tegema seda, mida ta arvab õige olevat, ma ei tea, kuidas muidu võiks ta enesega rahul olla,»õpetas president.

Bush ei peatunud pikemalt oma vastuolulisel otsusel alustada Iraagi sõda, vaid rõhutas hoopis hilisemat sammu suurendada vägede hulka selles riigis, mis aitas äärmuslaste vägivalda alla suruda. See oli tema hinnangul näide, kuidas president vastab ametis ette tulevatele väljakutsetele.

Kui aga küsiti, kas ta oleks midagi oma kaheksa ametiaasta jooksul teisiti teinud, siis vastas Bush, et kahtlemata oli viga Iraagi missiooni lõppenukskuulutamine ühe lennukikandja pardal juba 2003. aastal. «See andis vale sõnumi,» tunnistas ta.

USA ametistlahkuv president rääkis ajakirjanikele sedagi, et ta ootab Barack Obama peatset «imelist» inauguratsiooni ning tunneb end õnnelikuna, sest saab olla osaks ajaloo esimese mustanahalise USA presidendi ametissevannutamisele esireast. 

 

 

Tagasi üles