MH17 juurdlus avaldas Vene ametnike vestlused Donbassi terroristidega

Hollandi uurijad esitlemas tänavu 19. juunil uusi leide uurimises Malaisia lennu MH17 allatulistamise suhtes 2014. aasta 17. juulil Ida-Ukraina kohal. Lennukatastroofis hukkus 298 inimest.

FOTO: Eva Plevier/REUTERS/Scanpix

Hollandi juhitavas juurdluses Malaisia lennufirma Malaysia Airlines reisilennuki allatulistamise kohta 2014. aasta juulis Ukraina Donetski oblasti kohal avaldati täna uued salvestused telefonivestlusest kõrgete Vene ametnike ja kohtusse antud kahtlusaluste vahel.

Uurijate teatel taotlevad nad uute tunnistajate väljakutsumist isehakanud Donetski rahvavabariigi (DPR) liidrite ja kõrgete Vene ametnike telefonikõnede salvestuste alusel.

«Ilmneb, et Vene ametnike ja DPR-i liidrite sidemed on paljud tihedamad», kui varem arvati, ütles Hollandi politsei kriminaaljuurdlusosakonna juhataja Andy Kraag videoavalduses.

Uurijad teatasid juunis, et annavad 2020. aasta märtsis kolm Vene kodanikku ja ühe ukrainlase Malaisia lennuki allatulistamise eest Hollandis kohtu alla, ehkki nende üle mõistetakse tõenäoliselt õigust tagaselja.

Malaysia Airlinesi lennukit Boeing 777 tabas 2014. aasta 17. juulil teel Amsterdamist Kuala Lumpurisse Ida-Ukraina kohal Venemaal toodetud BUK-rakett, kõik 298 pardalolijat said surma.

Uurijate sõnul on nad nüüdseks välja selgitanud, et Vene ametnikud ja Ukraina separatistid kasutasid turvatud sidet, mille lõi ilmselt Vene föderaalne julgeolekuteenistus (FSB).

Vene tippametnikud kasutasid separatistidega suhtlemiseks spetsiaalseid telefone, ütles Austraalia politsei vanemuurija David Nelson. «Me avaldasime nende salvestatud jutuajamised haldus-, finants- ja sõjalistes küsimustes,» lisas ta.

Salvestused näitavad ka, et Kremli ja separatistide sidemed olid arvatust palju tihedamad. «DPR-i juhtide ja nende Vene Föderatsiooni kontaktisikute vahel oli telefoniühendus pea iga päev,» ütles uurimismeeskond. «Nad rääkisid liidritega Moskvas, Ukraina piiri lähedal ja Krimmis,» lisas meeskond. 

Venemaa eitab igasugust seotust Malaisia lennuki allatulistamisega ja on levitanud juhtunu kohta ohtralt vandenõuteooriaid. 

Uurijad on varem öelnud, et lennuki alla tulistanud rakett toimetati Ukrainasse Venemaal Kurskis asuvast Vene armee õhutõrjebrigaadist.

Kahtlusalusteks on endine Vene luureohvitser Igor Girkin, keda tuntakse ka pseudonüümi «Strelkov» all, ning DPR-i juhtivad liikmed Sergei Dubinski, Oleg Pulatov ja Leonid Hartšenko.

Uurijate sõnul figureeris mitmes telefonikõnes Vene presidendi Vladimir Putini nõunik Vladislav Surkov. Ühes neist lubati 2014. aastal Venemaalt lisajõude.

2015. aasta vestluses räägib ta kahtlusaluse Hartšenkoga kartusest, et teine kahtlusalune Dubinski võidakse ebaseadusliku Ida-Ukrainasse mineku eest kinni pidada.

Mitmes separatistide telefonivestluses mainitakse Vene kaitseministri Sergei Šoigu nime, üks neist ütleb, et võitlejad tulevad «Šoigu mandaadiga».

«Vihjed tihedatele sidemetele DPR-i liidrite ja Vene valitsuse ametnike vahel tõstatavad küsimuse nende võimalikust seotusest lennu MH17 alla tulistanud BUK-i paigaldamisega,» öeldakse uurimisrühma avalduses.

Uurijate sõnul huvitab neid eriti, kas Surkovil ja Šoigul oli mingi roll 2014. aasta suvel Ida-Ukrainas sõjaliste operatsioonide planeerimises ja läbiviimises.

Juurdlusmeeskond kutsub teisigi tunnistajaid üles astuma.

Kohus peaks algama järgmise aasta 9. märtsil Hollandis.

Uurimismeeskonda kuuluvad Austraalia, Belgia, Malaisia, Ukraina ja Holland kui lennuõnnetuses enim kodanikke kaotanud riigid.

Tagasi üles