/nginx/o/2019/11/14/12739820t1hbb9b.jpg)
Itaalia kuulutab Veneetsias välja eriolukorra 1,87-meetrise kõrgvee tõttu. Üle on ujutatud ajalooline basiilika ning paljud kodud on jäänud ilma elektrita.
Veneetsias kuulutatakse üleujutuse tõttu välja eriolukord (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleujutuse tipphetkel oli vee all 85 protsenti linnast, kirjutab BBC. Itaalia peaminister Giuseppe Conte nimetas üleujutust löögiks Itaalia südamesse ja lubas, et valitsus eraldab kiiresti vahendeid kahjude piiramiseks.
«On valus näha linna nii kahjustatuna, selle kunstipärandit ohtu sattununa, selle äritegevust põlvili surutuna,» ütles eile õhtul piirkonda külastanud Conte.
Tema sõnul kiirendab valitsus barjääride ehitamise protsessi ehk MOSE-projekti. Tegu on plaaniga ehitada hüdrauliline barjääride süsteem, et ära hoida üleujutusi veetaseme tõusu ja talviste tormide ajal.
/nginx/o/2019/11/14/12739830t1h2c6b.jpg)
Samas on MOSE-projekt käigus olnud juba aastakümneid. Algselt töötati see välja juba 1984. aastal, et Veneetsiat veetaseme tõusu eest kaitsta. Ehitustöödega alustati 2003. aastal, kuid selle progressi on pidurdanud erinevad probleemid, muu hulgas 2014. aastal üles kerkinud korruptsiooniskandaal.
Veneetsia võimud andsid täna hommikul teada, et veetase püsib lähipäevil kõrge. Veneetsia linnapea Luigi Brugnaro süüdistas viimase 50 aasta kõige hullema üleujutuse tekkes kliimamuutusi. Tema hinnangul on mõju tohutu ning jätab linnale püsiva jälje.
Üleujutuste põhjustena ongi välja toodud pidevat merevee taseme tõusu ning tihedat kruiisilaevade liiklust, mille tagajärjel on linn hakanud vajuma.
Linna üheks madalaimaks kohaks olev Püha Markuse väljak sarnaneb basseinile ning linnapea sõnul on tõsiseid kahjustusi saanud ka Püha Markuse kirik. Vesi tungis ajaloolisse krüpti ning kardetakse, et vesi võis kahjustada kiriku sambaid.
/nginx/o/2019/11/14/12739822t1h9e8c.jpg)
Linnapea hinnangul võib kahju ulatuda sadade miljonite eurodeni. Veneetsia peapiiskop Francesco Moraglia ütles omakorda, et üleujutus põhjustas kirikule parandamatut kahju, kuid hullemad tagajärjed selguvad pärast ruumide kuivamist, sest siis on näha, kui tõsiselt said kannatada seintel olevad mosaiigid ja plaadid. Eile kasutati kiriku ja sealse 12. sajandist pärit krüpti veest tühjendamiseks pumpasid.
Samas ütles ajaloolise kiriku hooldamise eest vastutav Carlo Alberto Tesserin AFP-le, et vesi tungis kirikusse hullema jõuga kui rekordiliselt suure üleujutuse toonud 1966. aastal. Tema hinnangul on silmaga nähtavad kahjud väiksemad sellest, mida merevesi seintele tegi. «Sool jõuab marmori ja telliste sisse, kõikjale.»
/nginx/o/2019/11/14/12739844t1h9f63.jpg)
Kuigi kirik ujutati üle alles kuuendat korda 1200 aasta jooksul, siis ohumärgiks on see, et neli neist üleujutustest on aset leidnud viimase kahe aastakümne jooksul. Enne tänavust aastat viimati 2018. aasta novembris, mil veetaseme tõus tegi kirikule kahju 2,2 miljoni euro eest.
/nginx/o/2019/11/14/12739874t1h8b42.jpg)
Veneetsia on igal aastal hädas üleujutustega, aga vaid korra alates ametlike andmete kogumise algusest 1923. aastal, on veetase olnud kõrgem kui tänavu. Rekordilisel 1966. aastal oli veetase Veneetsias 1,94 meetrit normist kõrgem.
Siiani on üleujutus sel nädalal nõudnud kahe inimese elu Pellestrina saarel. Üks vanem mees suri elektrilöögi tagajärjel, püüdes oma kodus pumpa käivitada. Teise mehe surnukeha leiti tema kodust.
/nginx/o/2019/11/14/12739856t1hb6dd.jpg)