Vene Napoleoni-uurija lasi sõbratari maha une pealt

Ajaloolane Oleg Sokolov Borodino lahingu 200. aastapäevale pühendatud etendusel tolle ajastu Prantsusmaa sõjaväe kindrali vormis. Foto: Dmitri Lovetsky / AP / Scanpix

Oma endise tundegi ja kallima tapnud ning seejärel tükeldanud Peterburi riikliku ülikooli dotsent, Napoleon Bonaparte'i eksperdina kuulsust kogunud Oleg Sokolov pani veretöö toime ajal, mil naine magas, mitte ei tapnud teda tüli käigus, nagu ta ise varem väitis.

Portaali Fontanka.ru andmeil tulistas 63-aastane Sokolov 24-aastast Anastassia Ještšenkot eelmisel reedel, 8. novembril öösel kell 2 ajal.

Seni arvati, et Sokolov lasi naise väikesekaliibrilisest lühemaks saetud toruga vintpüssist maha tüli käigus, mis oli puhkenud, kuna Ještšenko tundis armukadedust õppejõu eelmistest abieludest pärit laste pärast.

Nüüdseks aga on selgunud, et tegelikult läks Ještšenko pärast nägelust magama. Sokolov aga võttis relva, laadis selle ning tulistas naist meelekohta. Seejärel tulistas ta Ještšenkot veel kolm korda, laadides iga lasu vahel vintpüssi uuesti.

24-aastase tudengi Anastassia Ještšenko tapmises süüdistatav ajaloolane Oleg Sokolov esmaspäeval kohtus. Foto: Peter Kovalev / TASS / Scanpix

Politsei pidas Sokolovi kinni läinud nädala laupäeval, kui purjus ajaloolane vajas päästmist Moika jõest Peterburis. Mehel oli kaasas seljakott, kus olid sees naise käed. Kui politsei Sokolovi korteri läbi otsis, leidsid korrakaitsjad sealt vaid naise pea. Tema ülejäänud kehaosad oli mõrtsukas jõudnud juba eelneval ööl visata jõkke, kust need leiti sel esmaspäeval.

Ülekuulamisel oli Sokolov väitnud, et kavatses pärast Ještšenko surnukeha kõrvaldamist teha Napoleoniks rõivastununa Peeter-Pauli kindluses enesetapu.

Sokolov on kirjutanud mitu raamatut Napoleon Bonaparte'ist ning on olnud mitme filmi tegemisel ajalookonsultant.

Ajaloolane Oleg Sokolov ratsutamas hobusel Napoleoni sõjakäiku Venemaale meenutava näidislahingu käigus Peterburis 2013. aastal. Foto: Stringer/Reuters/Scanpix

Prantsusmaa omistas talle 2003. aastal riigi kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni.

Sokolov oli ka Prantsuse Sotsiaalteaduse, Majanduse ja Poliitika Instituudi (ISSEP) liige, kuid instituut võttis kuriteo järel temalt teaduskomitee liikme staatuse.

Venemaa sõjaajaloo ühendus püüdis samuti tapatöö järel vabaneda seostest Sokoloviga, kustutades kiiruga kodulehelt tema nime.