EIB lõpetab 2022. aastal fossiilkütuseprojektide rahastamise

Euroopa Investeerimispank (EIB) teatas neljapäeval, et lõpetab 2022. aastal uue kliimamuutusevastase strateegia tõttu fossiilkütuseprojektide rahastamise.

FOTO: Caro / Korth/Caro / Korth

Euroopa Investeerimispank (EIB) teatas neljapäeval, et lõpetab 2022. aastal uue kliimamuutusevastase strateegia tõttu fossiilkütuseprojektide rahastamise.

Maailma suurim mitmepoolne laenuandja lubas ka keerata järgmise aastakümne jooksul «lukust lahti» triljon eurot keskkonnakestlikeks ja kliimainvesteeringuteks. Eelmisel aastal laenas pank kokku 55,6 miljardit eurot.

Pank hakkab pidama tähtsamaks ka energiaefektiivsuse tõstmise, vähese süsinikuheitega tehnoloogia loomise ja elektrivõrgu parendamise tarbeks minevaid investeeringuid.

«Lõpetame fossiilkütuste rahastamise ning käivitame kliimainvesteeringute strateegia, mis on ambitsioonikaim kõikidest teistest avalikest finantsasutustest,» ütles EIB president Werner Hoyer.

EIB uus energiastrateegia, mille tema juhatus neljapäeval heaks kiitis, tuli pärast seda, kui Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen lubas teha osa EIB-st «kliimapangaks».

EIB rahastab Euroopa Liidu projekte, mis aitavad saavutada tema eesmärke nii bloki sees kui väljas.

Prantsuse majandusministri Bruno Le Maire'i sõnul on uus strateegia teetähis ja esimene samm Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni välja pakutud Euroopa Kliimapanga loomise suunas. 

Keskkonnaaktivistid tervitasid strateegia heakskiitmise otsust.

«Tänane otsus on märkimisväärne võit kliimaliikumisele,» ütles Colin Roche fossiilkütustest prii maailma eest võitlevast ühendusest Maa Sõbrad Euroopa.

«Viimaks andis maailma suurim avalik pank avalikkuse survele järgi ning tunnistas, et lõppema peab kõikide fossiilkütuste rahastamine. Nüüd peavad neile järgnema kõik teised ava- ja erasektori pangad.»

Paljud keskkonnagrupid süüdistasid EIB-d investeeringutega venitamises. Eelmisel aastal eraldas pank fossiilkütuseprojektidele 2,5 miljardit eurot. Enamik sellest läks maagaasitorudeks.

EIB-s energiapoliitika eest vastutav asepresident Andrew McDowell ütles uue strateegia kohta: «See paneb meie energialaenude strateegia ühele joonele EL-i poliitika ambitsioonidega, EL-i 2030. aasta kliima- ja energiasihtidega ning Pariisi kliimaleppe nõuetega.»

Otsus langetati kaks nädalat enne Madridis toimuvat ÜRO kliimamuutuse konverentsi. EIB asepresidendi Emma Navarro sõnul saadab EIB sellega maailmale tähtsa signaali.

2015. aasta Pariisi kliimalepe näeb ette, et 2100 aastaks ei tohi maailma keskmine õhutemperatuur soojeneda tööstuseelsest ajast rohkem kui 2 kraadi Celsiuse järgi.

EIB hoiatas, et kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle selle, siis ootavad maailma ees katastroofilised tagajärjed ning suur osa planeedist muutub elamiskõlbmatuks.

Tagasi üles