/nginx/o/2019/11/17/12745991t1haf51.jpg)
Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust tuleb korraldada järgmise viie aastal jooksul referendum Iirimaa ühendamise üle, ütles Põhja-Iiri vabariikliku erakonna Sinn Féin juht laupäeval.
Sinn Féin: viie aasta jooksul tuleb korraldada referendum Iirimaa ühendamise üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa ja seda EL-i liikme Iirimaaga ühendava piiri küsimus on kujunenud Suurbritannia lahkumiskõnelustel peamiseks komistuskiviks ja see on raskendanud oluliselt Brexiti teoks tegemist.
«Eraldatuse päevad on loetud, muutus on õhus, Brexit on kõike muutnud,» lausus Sinn Féini president Mary Lou McDonald Londonderrys erakonna kongressil.
Tema sõnul kaaluvad paljud inimesed praegu esimest korda oma tulevikku ühendatud Iirimaal.
«Järgmisel viiel aastal tuleb lubada inimestel oma arvamust avaldada,» sõnas Sinn Féini liider, ärgitades Iirimaa valitsust kutsuma kokku ülesaarelist foorumit, mis töötaks välja teekaardi rahvahääletusele.
1998. aasta suure reede rahuleppega tehti Põhja-Iirimaal lõpp 30 aastat kestnud verevalamisele. Lepinguga muudeti Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piir sisuliselt nähtamatuks.
Brüssel, Dublin ja London on kõik sama meelt rahu loonud status quo säilitamises Brexiti-järgsel ajal.
Briti parlament pole aga suutnud vastu võtta EL-iga sõlmitud lahkumislepet piiri nähtamatuna hoidmiseks Iiri saarel, mis hoiaks ka Põhja-Iirimaa Suurbritanniaga ühtses tollirežiimis.
Nii Iirimaal kui ka Põhja-Iirimaal tegutseva Sinn Féini jaoks on see märk sellest, et 500-kilomeetrine piir Iiri saarel on mittelegitiimne. Piir rajati 1921. aastal pärast Iirimaa iseseisvumist Briti võimu alt.
Põhja-Iirimaa provints jäi Ühendkuningriigi koosseisu, kuid koos hõõguva vaenuga vabariiklaste ja unionistide vahel, mis lahvatas 1960. aastate lõpus vägivallaks.
Sinn Féin on teinud korduvalt üleskutseid rahvahääletuse läbiviimiseks piiri üle, kuid selle esilekutsumine ei ole erakonna võimuses.
Suure reede rahuleppe alusel on rahvahääletuse väljakuulutamise õigus Briti valitsuse Põhja-Iirimaa eest vastutaval ministril. Minister peaks hääletuse korraldama, «kui talle tundub, et valijate enamus väljendaks soovi, et Põhja-Iirimaa peaks lakkama olemast Ühendkuningriigi osa», seisab rahuleppes.
Sinn Féin teeb praegu 12. detsembri Briti üldvalimiste eel kampaaniat, kuid erakonna valitud parlamendisaadikud hoiduvad reeglina alamkoja töös osalemast.
Vabariiklik erakond loodab lõigata kasu valitsevatest meeleoludest Põhja-Iirimaal, mille valijatest 56 protsenti hääletas 2016. aasta referendumil Suurbritannia EL-i jäämise poolt.