Video: Mehhikos ülistati värvikireva iludusvõistlusega kolmandat sugu

Nädalavahetust Mehhiko tillukeses Juchitáni linnas täitis tantsimine ja pidu, et ülistada piirkonna muxe’sid ehk traditsioonilist kolmandat sugu.

Muxe’de iludusvõistlust on selles Lõuna-Mehhikos Oaxaca osariigis asuvas linnakeses peetud juba 44 aastat.

Pärast seda, kui võimas maavärin jättis Juchitáni 2017. aastal rusudesse ja sundis pidustusi tühistama, tehti läinud nädalvahetusel kaotatud aeg tasa värvikireva iludusvõistlusega, kus umbes poolsada muxe’t – peamiselt zapoteegi rahvusest geimeest – üritasid trumbata üksteist üle värvikirevate ja säravate kostüümidega.

En la Vela Muxe! pic.twitter.com/KAm3Q8Yeba

— Rodrigo Cervantes (@rodricervantes) November 17, 2019

Üks Juchitáni kõige tuntumaid ja armastatumaid muxe’sid on traditsioonilise kolmanda soo ühenduse «Karmatud» asutaja Mystic. Igapäevaselt müüb ta turul maiustusi, et hoolitseda nii oma ema eest. Kui tööpäev turul läbi sai, suundus ta iludusvõistluse päeval ilusalongi, et end valmis sättida.

Hoolimata sellest, et tegu on sügavalt katoliikliku piirkonnaga, on muxe’d kolmanda soo esindajatena Juchitáni kandis hinnatud kogukonna liikmed, kes sageli jäävad koju hoolitsema oma vanemate eest, samas kui teised õed-vennad kolivad ära ja rajavad oma pere.

Antropoloogide sõnul on soopiiride hägustamine Mehhiko põlisrahvaste seas sajandeid vana komme, kuid viimastel aastakümnetel on see saanud uut hoogu seoses geiõiguste liikumisega.

Tõendeid segunenud sooidentiteedist on leitud aga kogu Mesoameerikast: maia jumalate seas oli neid, kes olid korraga mehed ja naised ning asteegi preestritel oli kombeks kanda vastassoole omaseid rõivaid. Hispaania vallutajate saabumine 16. sajandil ja hiljem katoliku kirik on enamikes kohtades toonase sallivuse hägusate soopiiride osas aga välja juurinud.

Bésame Muxe ?#DomingoDeGanarSeguidores #intrepidas pic.twitter.com/wuRwBbHrnT

— Aquanetta ✨ (@aquanetta_netta) November 17, 2019