/nginx/o/2019/11/19/12750906t1h6bde.jpg)
Vägistamisjuurdlus WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i suhtes on peatatud, ütles Rootsi prokurör täna.
Rootsi loobus vägistamissüüdistusest Assange'i vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juurdluse kohta andis aru asepeaprokurör Eva-Marie Persson. Tema sõnul peatati uurimine, sest «kõnealustest sündmustest möödunud pika aja tõttu on tõendid märksa nõrgemaks muutunud».
Prokurör kinnitas, et ohver, kelle väitel Assange teda 2010. aastal vägistas, esitas sündmustest kindla ja usaldusväärse versiooni.
«Tema avaldused olid sidusad, ulatuslikud ja detailsed,» lausus Persson.
Juunis otsustas Rootsi kohus, et Assange'i kinni pidama ei pea. Kohtuotsus tähendas, et Rootsi eeluurimist ei peaks lõpetama, kuid Suurbritannia ei pea teda välja andma, vaid ülekuulamist võib viia läbi ÜK-s.
Kaks kuud varem oli Assange tõstetud välja Ecuadori saatkonnast Londonis, kus ta oli redutanud alates 2012. aastast.
Ecuador jättis Assange'i asüülistaatusest ilma 2019. aasta aprillis.
Briti võimud pidasid ta kinni ning hetkel hoitakse teda ÜK vanglas riigi kautsjonireeglite rikkumise eest. Samuti nõuab tema väljaandmist salastatud dokumentide lekitamise eest USA.
48-aastane Assange eitab kõiki süüdistusi.