Vasakpoolsete vaadetega professor lasi tudengitel eemaldada Mannerheimi pildi

Carl Gustaf Emil Mannerheim.

FOTO: akg-images/akg-images/Scanpix

Oulu ülikooli sotsioloogiaprofessor Vesa Puuronen avaldas survet klassiõpetajate ühingule, et nad võtaksid seinalt maha Carl Gustaf Mannerheimi pildi, sest Puuroneni hinnangul oli tegemist vastuolulise isiksusega.

Pilt võeti maha peale seda, kui Puuronen saatis laiali pildi ülespanekut kritiseeriva e-kirja. «Mu sõnum ei ole ainult selle pildiga seotud, vaid ka sellega, et tudengiühing korraldas esimese aasta tudengitele võistluse, mille üks osa on selfie tegemine Marskiga,» kirjutas Puuronen, kasutades Mannerheimi hüüdnime Marski. Professor lisas, et selfie'sid tehakse koos eeskujude või iidolitega. Ta jätkas, et Mannerheimi pilt ei tohiks tudengiühingu seinal rippuda, sest ta oli liiga vastuoluline isiksus.

Milles seisneb Mannerheimi vastuolulisus?

Carl Gustaf Emil Mannerheim oli Soome kodusõjas valgete armee juht, sõdides punaste vastu. Kodusõjas saadeti nii valgete kui punaste poolt korda palju julmusi. Seetõttu peab osa Soome ühiskonnast Mannerheimi valgete juhina vastuoluliseks isikuks.

Tema väitel oli Mannerheim Talvesõja-järgse rassimõtlemise pooldaja. Puuronen viitas ka oma pere ajaloole ning Mannerheimi vastutusele Soome kodusõjas hukkunute eest. «Mannerheim oli väga vastuoluline isik,» kirjutas Puuronen. «Temaga on seotud palju asju, mida ei saa pooldada või heaks pidada. Selle tõttu ei ole minu arust sobiv, et tudengiühing soovib sellise tegevusega panna oma liikmeid sellist isikut ihaldama.»

Pärast kirja saamist eemaldas ühing rebaste võistlusest Mannerheimi pildiga selfie tegemise.

Asi sai avalikuks pärast seda, kui Puuroneni e-kirja avaldas eile Twitteris põlissoomlasest parlamendisaadik Sebastian Tynkkynen.

Puuronen lükkab tagasi väited, nagu oleks ta tudengeid mõjutanud. «Mina ei ole kindlasti neid mõjutanud. Ma andsin soovituse. Oleksin samamoodi sekkunud, kui tegemist oleks olnud mingisuguse muu sobimatu pildiga.» Küsimusele, kelle pilte Puuronen veel avalikust ruumist eemaldaks, ta ei vastanud. «Mul on suguvõsas ja perekonnas inimesi, kelle saatuse määrasid Mannerheimi teod,» selgitas ta.

Vesa Puuronen on töötanud teaduri, lektori ja professorina Joensuu, Lappi, Kuopio ja Ida-Soome ülikoolis. Tema uurimusteemade hulgas on olnud ka rassism. Ta on Rovaniemis Vasakliidu linnavolikogu liige ning on ta on kuulunud Soome Kommunistlikusse Parteisse.

Oulu ülikooli kasvatusteaduste dekaan Kati Mäkitalo on vahejuhtumist teadlik. Kuna osapooled jõudsid kokkuleppele, siis loodab Mäkitalo, et sotsiaalmeedias ei minda isiklikuks.

Ta tõdeb, et osa tudengeid on Puuroneni kirjale reageerinud jõuliselt. «Mõne jaoks oli alandav see, kuidas professor teema oma kirjas esile tõi,» sõnas Mäkitalo. «Ma muidugi loodan, et tudengid mõtlevad ja on teadlikud sellest, millist mõju eriliste piltide või esemete eksponeerimine võib tekitada. Peame rohkem läbi mõtlema selle, kuidas ja mil viisil me toome asju esile, sisustame ruume, kasutame pilte või ennast riietame.»

Mäkitalo rõhutab, et tema teaduskonna puhul on tegemist praeguste ja tulevaste õpetajate ja kasvatajatega. «See on meile õppetund selle kohta, milliseid tundeid ja mõtteid võivad erinevad pildid ja teod tekitada. Selliseid olukordi tuleb ette iga päev ja tänu sellele saame õppida üksteisega konstruktiivselt suhtlema.»

Tagasi üles