Läti blokeeris Eestiski nähtavad Vene telekanalid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riia teletorn.
Riia teletorn. Foto: Caro / Bastian/ Scanpix

Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu (NEPLP) otsustas lõpetada üheksa Vene telekanali edastamise, teatas LTV.

Kanalite blokeerimine ei ole seotud nende poolt toodetava sisuga, probleemiks on hoopis see, et telekanalite tegelik kasusaaja on Juri Kovaltšuk, kellele kehtivad Euroopa Liidu sanktsioonid Ukraina territoriaalse terviklikkuse kahjustamise eest.

Juri Kovaltšuk.
Juri Kovaltšuk. Foto: Aleksandr Zemljanitšenko/AP/Scanpix

NEPLP nõukogu liige Ivars Āboliņš ütles LTV-le, et blokeeritud kanalite nimekirja kuuluvad: Vremja: dalekoje i blizkoje, Bobjor, Dom Kino, Dom Kino PREMIUM, Muzõka Pervogo, O!, Pojehali, Telekafe ja Peterburi 5. kanal.

Kõigi näol on tegu Vene telekanalitega, mis kuuluvad mitme Läti kaabeltelevisiooni ja digi TV teenusepakkuja pakettidesse. Vene kanaleid on varemgi lõunanaabrite juures probleemseteks peetud, sest edastatud on libauudiseid ja solvavat sisu.

Dom Kino ja Dom Kino Premium, Muzõka Pervogo, Pojehali, O!, Bobjor ja Telekafe kuuluvad Elisa, Telia ja STV pakettidesse ka Eestis.

Āboliņši sõnul jääb keeld kehtima seni, kuni Kovaltšukile kehtivad ELi kehtestatud sanktsioonid. Kovaltšuk on Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane sõber. Ta on alates 1991. aastast Bank Rossija juhatuse esimees, samas on ta kokku ostnud mitmeid meediakanaleid. Ekspert Anders Aslundi sõnul kontrollib Kovaltšuk kokku 20 Vene telekanalit.

Praeguseks on EL kehtestanud sanktsioonid 170 isikule ja 44 ettevõttele, muu hulgas on nimekirja kuuluvatel isikutel keelatud ELi liikmesriikidesse sisenemine ja külmutatud on nende varad.

Sanktsioonid kehtestati pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt, et takistada tegevust, mis ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust.

Tagasi üles