Kreeka üritab lõpetada ülerahvastatuse oma põgenikelaagrites

Osa põgenikelaagrist Kreeka Samose saarel.

FOTO: Angelos Tzortzinis / AFP / Scanpix

Kreeka paneb kinni kolm suuremat põgenikelaagrit Türgi vastas asuvatel Egeuse mere saartel, avab nende asemel väiksemad keskused ning viib 20 000 asüülitaotlejat mandrile, teatasid ametnikud täna.

Ümberkorraldus on hädavajalik seoses rändetulvaga, mille tõttu ületab mõne saare migrantide arv põliselanike oma, ütles valitsuse migratsiooni erikoordinaator, endine armeekindral Alkiviadis Stefanis.

«Praegu on prioriteet ülerahvastatuse likvideerimine,» sõnas ta. «Need sammud näitavad meie otsustavust leida lahendus migrantide-põgenike kriisile.»

Valitsus tahab muuta piirid «õhukindlaks» ning palkab maapiirile Türgiga juurde 400 ja saartele 800 piirivalvurit, ütles Stefanis.

Valitsuse teatel suletakse ülerahvastatud laagrid Lesbose, Chiose ja Samose saarel. Praegu on neis kokku üle 27 000 inimese, kes elavad kohutavates tingimustes. Laagrid mahutavad ametlikult 4500 inimest.

Nende asemele rajatakse uued kinnipidamis-, ümberpaigutamis- ja väljasaatmiskeskused, mis mahutavad igaüks vähemalt 5000 inimest.

Samadel põhimõtetel kujundatakse ümber ka väiksemad laagrid Kosi ja Lerose saarel.

Kui seni on asüülitaotlejatel olnud voli laagrites vabalt sisse ja välja käia, siis edaspidi ei anta neile liikumisluba enne, kui nad on kas saanud pagulasstaatuse ja mandrile üle viidud, või tagasi lükatud ja Türki tagasi saadetud.

Stefanis rõhutas, et uutes keskustes on asüülitaotlejate päralt arstipunktid, koolid ja pühakojad.

Valitsus on lubanud paigutada 20 000 asüülitaotlejate 2020. aasta algul ümber mandrile. 15 000 jääb laagritesse ja 5000 paigutatakse hotellidesse, ütles Stafanis.

Ametlikel andmetel on Kreeka saartel praegu üle 37 000 asüülitaotleja, iga päev tuleb mitusada juurde.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni sõnul on Mandri-Kreeka laagrites veel 22 000 inimest. Ka need laagrid tegutsevad võimete piiril.

Tagasi üles