Ukraina oli Trumpi telefonikõne ajal abi külmutamisest juba teadlik

Pentagoni kõrge ametnik Laura Cooper pärast tunnistuste andmist esindajatekoja luurekomitees.

FOTO: AP/Scanpix

Ukraina avaldas muret USA abi kinnihoidmise pärast varem kui seni arvati, mis tähendab, et Kiiev oli president Donald Trumpi vastuolulise telefonikõne ajal selle külmutamisest teadlik, ütles eile Pentagoni ametiisik.

Ukraina küsimuste eest vastutav kaitseministeeriumi ametnik Laura Cooper tunnistas kongressile, et Ukraina pöördus nende poole 25. juulil ehk samal päeval, kui Trump pidas oma kolleegi Volodõmõr Zelenskõiga maha tagandamisjuurdluse käivitanud telefonivestluse.

Esindajatekoja luurekomiteele vande all tunnistusi andnud Cooperi sõnul sai Pentagon 25. juulil elektronkirja nii Ukraina suursaatkonnalt Washingtonis kui esindajatekoja välisasjade komiteelt, milles mõlemas paluti abi. 

«Ma ütleksin, et Ukraina saatkonna personal küsis konkreetselt: mis on lahti Ukraina julgeolekuabiga?» lausus Cooper. 

Luurekomitee demokraadist esimehe Adam Schiffi küsimusele, kas ukrainlased olid mures, vastas Cooper: «Jah, söör.»

Trumpi süüdistatakse selles, et püüdis sobimatul viisil julgeolekuabi kinni hoides ja Zelenskõiga kohtumist edasi lükates survestada Ukrainat uurima tema kodust poliitrivaali Joe Bidenit.

Trump küsis telefonikõnes Zelenskõilt «teenet». Osa Trumpi kaitsjad on väitnud, et tema katse ei olnud kohatu, sest Ukraina ei teadnud abi kinnihoidmisest. 

USA erisaadik Ukrainas Kurt Volker on öelnud, et ei olnud abi külmutamisest teadlik, kuni Politico sellele augustis tähelepanu juhtis.  

Cooper märkis, et tema meeskond sai elektronkirjad 25. juulil, ning et teda ei teavitatud nendest, kuni ta ise kongressi ette astumiseks valmistudes dokumente uuris.

Tagasi üles