Soomes diagnoositi keskealisel naisel leetrid

Leetrivaktsiin. Pilt on illustratiivne.

FOTO: VALENTYN OGIRENKO/REUTERS/Scanpix

Kanta-Häme keskhaiglas Hämeenlinnas diagnoositi eile õhtul keskealisel Soomes sündinud naisel leetrid.

Naisega kokkupuutunud inimesi on umbes 80. Haigla üritab nad üles leida ja selgitada välja, kas neid on vaja vaktsineerida. Leetritesse nakatanud naine reisis enne haigestumist välismaal ning teda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud.

«See on tüüpiline leetritesse haigestumise juhtum,» sõnas Kanta-Häme ravipiirkonna infektsioonihaiguste ülemarst Janne Mikkola. «Naist ei ole lapsepõlves vaktsineeritud, tal ei ole looduslikku immuunsust ega ole ka hiljem vaktsineeritud.» Mikkola sõnul diagnoositi Kanta-Häme keskhaiglas leetrid viimati 10 aastat tagasi.

Haigestunud naine käis haiglas ülevaatusel esmaspäeval, kuid tuli kolmapäeval tagasi. Hetkel on ta nakkusosakonnas ja isoleeritud. Mikkola sõnul on tema olukord tõsine ning ta on kuni pühapäevani ümbritsevast isoleeritud.

Soomes alustati leetrite vastu vaktsineerimist 1975. aastal, kuid suurem osa enne 1965. aastal sündinutest on saanud lapsena seda läbi põdedes immuunsuse.

«Kõige riskirohkem vanuserühm on umbes 50-aastased. Nad peaksid kindlaks tegema, kas nad on vaktsineeritud. Kui vaktsineerimisest ei ole dokumente, ei tee ka lisavaktsiin halba.» Leetritega kokkupuutunud ja vaktsineerimata inimesed võivad haigestumist vältida, kui nad käivad kolme päeva jooksul end vaktsineerimas.

Leetritesse haigestumine on Soomes väga harukordne, teatas tervise- ja heaoluamet (THL). Üleriigilise MPR-vaktsiiniga on Soomes leetrite haiguskolded hävitatud, kuid aastas haigestub umbes kuni kuus inimest leetritesse välismaal käies. THL-i andmetel on Soomes alates 1995. aastast diagnoositud 97 leetritesse haigestumist.

«Kesk-Euroopas on leetritesse haigestumine tavapärasem. Nende riikide puhul võib kohati rääkida epideemiatest,» sõnas Mikkola.

Sel aastal on THL-i teatel Soomes diagnoositud 8 haigestumist, lisaks nüüd see viimatine juhtum. Eelmisel aastal diagnoositi 16 ja 2017. aastal 11 haigestumist.

Mis on leetrid?

Leetrite tekitajaks on väga nakkav viirus. Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud), mõne päeva pärast ilmub lööve nahale. Lööve püsib 4-5 päeva ja sellega kaasneb palavik.  

Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.

Eestis on 2019. aastal üheksa kuuga registreeritud 26 leetrite haigusjuhtu, neist 12 korral toimus nakatumine teistes riikides (7 Ukrainas, üks Venemaal, üks Egiptuses, üks Araabia ÜE-s, üks Sri Lankal ja üks Türgis).

Allikas: vaktsineeri.ee

Tagasi üles