Soome politseilt oodatakse uurimist: kas vanades TV-sarjades oli vihaõhutamist? (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Soome endine siseminister Päivi Räsänen, keda kahtlustatakse vihaõhutamises.
Soome endine siseminister Päivi Räsänen, keda kahtlustatakse vihaõhutamises. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Helsingi politseile on esitatud mitu taotlust, et nad selgitaks välja, kas vanades TV-sarjades on olnud vaenuõhutamist. Taotluste hulga tõttu on politsei nüüd omakorda hakanud välja selgitama, kas on põhjust ka eeluurimisi algatada.

Kuna asi on veel algusfaasis, ei avalda politsei, kelle või mille kohta on uurimistaotlusi esitatud.

Vanade kultuuriteoste või kirjutiste võimaliku seadusevastasuse hindamine praeguste seaduste põhjal on Soomes algatanud diskussiooni, millele lisas hoogu ka see, et riiklik prokurör Raija Toiviainen avas novembri alguses kristlikust demokraadist parlamendisaadiku Päivi Räsäneni suhtes uurimise, mille politsei oli varem lõpetanud.

Räsäneni kahtlustatakse vaenu õhutamises oma kirjutise tõttu, milles ta kritiseeris Piibli tsitaatidega homoseksuaalsust. Võimaliku kuriteo väljaselgitamist juhib Helsingi politsei kriminaalkomissar Markku Silén, kes sügisel lõppenud uurimises jõudis järeldusele, et Räsäneni tekstides ei ole kuritegu.

Silén põhjendas oma otsust muu hulgas ka sellega, et Räsäneni kirjutis on konservatiivne, kirikupoliitiline ja isiklikest motiividest lähtuv ning puudutab Soome ühiskonna olukorda 2000ndate alguses. «Räsänen kirjutas oma pamfleti positsioonilt, et konservatiivse kristliku väärtusmaailma mõju Soome ühiskonnale on vähenemas,» selgitas Silén oma otsust. Ta lisas, et usklik inimene võib esitada moraalihinnanguid pereväärtuste kohta vastavalt oma usulistele tõekspidamistele.

«Kui piiblitekstide levitamine on vaenu õhutamine, siis tuleks ka Piibli levitamist või selle kättesaadavust tõlgendada vaenuõhutamisena,» põhjendas Silén.

Selgitustest hoolimata avas riigiprokurör Toiviainen uurimise uuesti, põhjendades seda sellega, et tema hinnang sõnavabadusele, usuvabadusele ja diskrimineerimatust puudutavatele põhi- ja inimõigustele erineb politsei omast.

Selle kohta, kuidas mõjutab riigiprokuröri otsus politsei tegevust – kas hakata vanu kultuuriteoseid tänaste moraalinormide jägi ümber hindama –, ei saanud uudisteagentuur STT Silénilt kommentaari.

Roheliste parlamendisaadik ja endine näitleja Pirkka-Pekka Petelius palus eile avalikult vabandust kõigilt saamidelt pärast seda, kui Helsingin Sanomat küsis Toiviaiselt intervjuus, kas Peteliuse ja Aake Kalliala vanadel TV-sketšidel võiksid olla kuriteotunnused. Petelius palus vabandust 1980ndatel ja 1990ndatel eetris olnud TV-sarjade pärast, kus saame näidati diskrimineerival ja moonutatud viisil. «Palun vabandust nende halbade mõjude eest, mis sketšidel on olnud,» sõnas Petelius. «Saan oma vastutusest parlamendisaadiku ning kultuuriesindajana aru.»

Peteliuse väitel on sketšid oma aja tooted ning täna ta nende sõnumiga ei nõustuks. Ta loodab, et sketše avalikkusele enam ei näidata.

Petelius sai Twitteris nii kriitikat kui ka kiitust. Tema käitumise kiitis heaks saami sotsiaaldemokraatide noorteorganisatsiooni esimees Mikkel Näkkäläjärvi. Osa inimesi aga küsis, miks ta ei palu vabandust ka teistelt vähemustelt, kelle üle ta omal ajal nalja tegi. Arutelu tõusis ka selle üle, kui vanade asjade kohta üldse tuleks vabandust paluda.

Petelius lisas hiljem Twitteris, et on valmis vestlema ka teiste vähemustega ning et ta on esitanud kokkusaamispalve romade esindajatele.

Tagasi üles