EL-i riigid ei tahtnud Kreekasse vanemateta jõudnud tuhandeid migrandilapsi
/nginx/o/2019/11/23/12759619t1ha4ed.jpg)
Kreekal ei õnnestunud veenda teisi Euroopa Liidu riike vastu võtma umbes 3000 saatjata alaealist migranti, ütles eile peaminister ning sarjas blokki solidaarsuse puudumise eest.
«Me püüdsime saavutada kokkulepet teiste EL-i riikidega, öeldes, et jumala pärast, me räägime 3000 lapsest. Kas neid ei saaks jagada 27 riigi vahel nii, et Euroopa näitaks üles solidaarsust,» lausus Kyriákos Mitsotákis parlamendis.
«Kahjuks pean ütlema, et reaktsioon ei olnud positiivne ja see ei näita Euroopat heas valguses,» ütles ta.
Peaminister lisas, et umbes 4000 alaealist elab sobimatutes tingimustes.
Kreeka valitsuse andmetel viibib ainuüksi saartel 37 000 sisserändajat ja iga päev saabuvad sajad uued migrandid. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmeil elab Kreeka mandriosa põgenikelaagrites 22 000 migranti.
Kreeka rändeminister Giórgos Koumoutsákos ütles kolmapäeval Washingtonis, et Türgi peab lõpetama väljapressimise, kui ta tahab saada Euroopa Liidult rohkem abi migrantidega toimetulemiseks.
Minister väljendas muret Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja teiste kõrgete ametnike ähvarduste üle «avada väravad» Euroopasse, kui see ei anna suuremat abi.
Koumoutsákose sõnul tahab Kreeka sellegipoolest, et Euroopa Liit «kaaluks positiivselt» Türgi taotlust saada rohkem kui kuus miljardit eurot, mida lubati Ankarale 2016. aastal migrantidevoolu peatamiseks.
Juulis peetud valimiste järel võimule tulnud konservatiivist peaminister Mitsotákis lubab läheneda migratsioonile karmimalt kui eelmine, sotsialistide valitsus, mis lubas riiki Süüriast ja mujalt pärit migrante.