Tellijale
Briti professor: me ei tea, miks me Brexitit teeme (2)
/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
25. november 2019, 00:01
Kui konservatiivid peaksid Briti valimised 12. detsembril võitma, aga ei suudaks saavutada parlamendienamust, võib Westminsteris olukord minna veel keerulisemaks, sest oleks raske leida partnerit, kes tahaks nendega koos valitsust moodustada.
Samas usub Surrey ülikooli professor Simon Usherwood, et Brexit ei pruugi üldse saada nende valimiste peateemaks, sest avalik poliitika on Euroopa Liidust lahkumise tõttu kolm aastat paigal seisnud ja valijad tahavad näha erakondade visiooni Brexiti-järgseks ajaks.
Brexit pidi toimuma, aga seda ei tulnud jälle. Kui erinev on nüüd antud ajapikendus eelmistest?
Uus ajapikendus on teistsugune, sest nüüd on miskit, mis võib tuua tõelise muutuse – üldvalimised. Eelmiste ajapikendustega ei olnud valimised seotud, loodeti küll millegi muutumist, aga põhimõttelisi muudatusi ei tehtud.
Parlament oli ummikus, neile polnud artiklist 50 ükski variant vastuvõetav. Nõus ei oldud leppega lahkumisega, leppeta lahkumise ega ka üldse mitte lahkumisega. Seega tuli muuta parlamenti või saada uus tulemus referendumil.
Need valimised võivad tuua muutuse, aga võib olla ka nii, et valimised ei lahenda midagi ja taastoodavad lihtsalt olemasolevat probleemi seoses lahkarvamustega ega anna otsustavat enamust.
Kas valimiste korraldamine oli vältimatu?
See oli pikalt laual. Isegi enne kui Theresa May lahkus, ei olnud tal piisavalt hääli parlamendis. Seega polnud tal suutlikkust lepet läbi suruda, parlament ütles selgelt, et leppeta ei taheta lahkuda, ja polnud ka kaugeltki mitte piisavalt toetust lahkumisprotsessi peatamiseks.