Galerii: Zelenskõi tänas Eestit Ukraina toetamise eest

Kui Ukraina komöödiasarjas «Rahva teener» armastas Volodõmõr Zelenskõi poolt mängitud president Vassõl Goloborodko tööle sõita jalgrattaga, siis selle aasta mais ka päriselt Ukraina riigipeaks valitud Zelenskõi on vähemalt seni oma ametiaja jooksul eelistanud autot ja politseieskorti

Seda võiks Zelenskõi vähemalt teoreetiliselt nüüd muuta, sest Kiievisse naaseb ta koos täna Kadriorus president Kersti Kaljulaidi poolt kingitud elektrilise jalgrattaga.

Enne Zelenskõid külastas Ukraina president Eestit viimati 2017. aastal, mil visiidi võttis ette Petro Porošenko. Soojades suhetes Kaljulaid ja Zelenskõi kohtusid aga sel aastal juba neljandat korda, nüüd esmakordselt ka Kadriorus, kus Ukraina president tänasel kargel hommikul auvahtkonna saatel vastu võeti.

Arusaadavalt oli Zelenskõi visiidil digikoostöö, majandussuhete ja reformide kõrval üheks põhiteemaks rohkem kui viis aastat kestnud konflikt Ida-Ukrainas. Just Eesti jätkuva toetuse kinnitamine ja Ukrainaga ka tulevikus õlg õla kõrval seismine oli üheks olulisemaks mõtteks, mida Zelenskõile päeva jooksul toimunud erinevatel kohtumistel edasi püüti anda.

Kaljulaid meenutas Zelenskõiga kohtumise järel tehtud avalduses Ida-Ukraina külastamist: «Ma olen ise seisnud rindejoonel Ida-Ukrainas. Olen seisnud tõkkepuu kõrval, kus ühel pool on Ukraina ja ka teisel pool on Ukraina. See on seesama riik, kuid nii erinevas olukorras.» President rõhutas, et Ida-Ukraina konflikti puhul on selgelt üks riik agressor ja teine ohver.

Vastusena Ukraina ajakirjaniku küsimusele Donbassi külastamise kohta, ütles Kaljulaid, et ta on pärast visiiti saanud mitmetele riigijuhtidele saanud rääkida olukorrast Ida-Ukrainas. «Sellest, millised olid need inimesed, kes tulid Donbassist Ukraina poolele. Kuidas nad ei julgenud meiega rääkida, kuidas nad olid hirmunud, kuidas nad selgelt olid kusagilt, kus inimene ei ole vaba.»

Zelenskõi tänas Eestit sõpruse ja toetuse eest ja lisas omalt poolt, et Eesti poolt Ukrainale antud abi on ühe elaniku kohta arvestatuna maailma suurim. 

President tänas Eestit ka selle eest, et siin on taastusravi võimaldatud 182 Ukraina sõjaväelasele ja ka selle eest, et Eesti võttis vastu otsuse mitte tunnustada Donbassi okupeeritud aladel väljastatud Vene passe. Ühtlasi avaldas Zelenskõi lootust, et Eesti valimine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aitab kaasa Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele.

USA presidendi Donald Trumpi tagandamisjuurdluse tõttu maailma tähelepanu keskpunkti sattunud Zelenskõi ei pääsenud sellest teemast ka Eestis. Kui ERR uuris pressikonverentsil Trumpi ja Zelenskõi kurikuulsa telefonikõne kohta, vastas ta: «Väga huvitav, et eestlasi huvitab selles kontekstis rohkem Trump, mind huvitavad Eesti ja Ukraina suhted.»

«Meil oli härra presidendiga kaks vestlust. Kuidas ma sellesse suhtun...te võisite seda kõike lugeda. Kõik, mis pidi olema salajane, oli ilusasti kõigile lugeda. Kuidas sellesse ikka suhtuda?» küsis Zelenskõi ja lisas: «Ukrainal on väga palju probleeme, käimas on sõda ja territooriumid on okupeeritud. Meil pole tõesti aega sekkuda teiste riikide poliitikasse.»

Zelenskõi kommenteeris ka oma sidemeid oligarh Igor Kolomoiskõiga, kes alles hiljuti New York Timesis väitis, et Ukraina peaks Venemaaga paremaid suhteid otsima.

Zelenskõi lausus: «Ütlete, et ta toetas mind valimistel. Jah, aga mind toetas ka 73 protsenti Ukraina elanikkonnast. Kui nende seas on ka Kolomoiskõi, siis on mul hea meel. Ta on küll Ukraina kodanik, aga pole president. Mis puudutab tema avaldusi, siis enamus Ukraina rahvast on valinud eurointegratsiooni tee ja seda me ka jätkame.»

Kaljulaid ütles Ukraina püüdluste kohta Euroopa Liidu ja NATOga liitumiseks, et kuigi see kõik võtab aega, peavad mõlemad organisatsioonid jääma Ukraina jaoks avatuks.

Zelenskõi rääkis põgusalt ka eile Venemaa presidendi Vladimir Putiniga peetud telefonivestlusest. Ukraina riigipea sõnul rääkis ta Putiniga muu hulgas ka möödunud nädalal Venemaa poolt Ukrainale tagastatud sõjalaevadest, mis eelmise aasta 25. novembril Kertši väina lähedal toimunud rünnaku käigus ebaseaduslikult Ukrainalt ära võeti.

«Väljendasin rõõmu selle üle, et saime tagasi varem Venemaa poolt arestitud sõjalaevad. Kuid nagu te teate, tulid need meile tagasi mõneti vähema varustusega. Esitasin soovi, et Venemaa tagastaks ka kõik muu, mis seal laeval oli, kui mitte rohkemat.»

Eelmisel nädalal selgus laevade tagastamise ajal, et Venemaa oli neilt eemaldanud näiteks navigatsioonisüsteemid ja sidevahendid. Ukraina mereväe ülema sõnul võeti ära isegi lambipirnid ja eemaldati tualetipotid. 

Samas kinnitas Zelenskõi, et 9. detsembri Normandia neliku kohtumise teemasid ta Putiniga pikemalt ei arutanud, sest austada tuleb samuti läbirääkimistel osalevat Saksamaad ja Prantsusmaad.

Kaljulaidi kõrval kohtus Zelenskõi Tallinnas ka peaminister Jüri Ratase ja riigikogu spiikri Henn Põlluaasaga. Samuti asetas ta pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, kohtus Eestis elavate ukrainlastega ja osales digiüritusel Digital Society Sandbox. Õhtul osaleb Zelenskõi pidulikul õhtusöögil Estonias. Homme külastab Ukraina president Leedut.

Zelenskõid saadavad visiidil tema abikaasa Olena Zelenska, asepeaminister digpöördeküsimustes Mõhhailo Fedorov, välisminister Vadõm Prõstaiko, kaitseminister Andrii Zahorodnjuk ning majandusarengu-, kaubandus- ja põllumajandusminister Tõmofii Mõlovanov.

Tagasi üles