Schiff: Trumpi tagandamisjuurdluse raport võib valmis saada nädalaga

USA presidendi tagandamisjuurdluse üks juhte, esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff 21. novembril Kapitooliumil juurdluse avalikul istungil.

FOTO: Ron Sachs/SIPA/Ron Sachs/SIPA/Scanpix

USA presidendi tagandamisjuurdluse juhid ütlesid esmaspäeval, et võivad esitada raporti riigipea Donald Trumpi rikkumistest juba järgmise nädala alguses, kuid ei välista ka uute tunnistajate kutsumist ütlusi andma. 

Esindajatekojas enamuses olevad demokraadid süüdistavad Trumpi oma ametiseisundi kuritarvitamises sisepoliitilise kasu nimel välisriiki USA valimistesse sekkuma ärgitamiseks. Selline tegevus on Ühendriikide seadustega keelatud. 

Eelmisel nädalal lõppesid kaks nädalat kestnud avalikud istungid tagandamisjuurdlust juhtiva kolme esindajatekoja komitee ees, mida juhivad demokraadid. Enne seda küsitlesid komiteed mitme nädala vältel tunnistajaid suletud uste taga. 

Demokraatidel tuleb nüüd otsustada, kas alustada seniste tõendite põhjal tagandamisprotseduure või üritada kutsuda välja veel tunnistajaid, kes võiksid Trumpi süü kohta otsesemaid tõendeid tuua.

Kolm demokraatide juhitud komiteed on ette valmistamas dokumenti esitamiseks esindajatekoja õiguskomiteele, mis hakkab seejärel kaaluma tagandamissüüdistuste esitamist presidendile.

Raport saadetakse õiguskomiteele peagi pärast seda, kui kongress naaseb järgmisel teisipäeval, 3. detsembril tänupüha vaheajalt, ütles tagandamisjuurdluse üks juhte, esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff esmaspäeval. 

«Tõendid õiguserikkumisest ja vääriti käitumisest presidendi poolt, mille me oleme praeguseks kogunud, on selged ja raskesti vaidlustatavad,» lausus Schiff. 

«Nüüd peame otsustama, kas selline käitumine on kokkusobiv presidendiametiga ja kas tagandamise põhiseaduslik protsess on põhjendatud,» sõnas demokraadist komiteejuht. 

Tagandamisjuurdluse avalikke istungeid juhtinud Schiffi sõnul esitati nende käigus avalikkusele lühikese ajaga tohutu kogus tõendeid ja seda hoolimata Trumpi, tema valitsuse ja kongressi vabariiklaste katsetest uurimist takistada. 

Tõendid näitavad veenvalt, et Trump seadis Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõiga Valges Majas kohtumise korraldamise ja Kiievile USA sõjalise abi eraldamise eeltingimuseks Ukraina võimude teadaande poliitiliselt motiveeritud libajuurdluste alustamisest, mis aitaksid president Trumpi 2020. aasta tagasivalimiskampaaniat, sõnas Schiff. 

Komiteed ei välista tema sõnul uute tunnistajate ütlusi andma kutsumist ja täiendavaid avalikke istungeid. 

Valge Maja ja USA välisministeerium on keeldunud andmast komiteedele üle juurdluse jaoks potentsiaalselt olulisi dokumente ja lubamast võimalikel Ukraina survestamise kampaania seisukohast tähtsatel tunnistajatel ütlusi anda. Nende seas on välisminister Mike Pompeo ja Valge Maja kantseleiülema kohusetäitja Mick Mulvaney. 

Schiffi sõnul võivad sellised kohtukorralduste või tunnistuste andmise kutsete eiramised viiva selleni, et esindajatekoja õiguskomitee asub kaaluma presidendile tagandamissüüdistuse esitamist ka kongressi töö takistamise alusel. 

Kui esindajatekoda peaks Trumpi tagandamise poolt hääletama, liigub tagandamisprotsess edasi senatisse, kus enamus on vabariiklastel, kes jätavad riigipea suure tõenäosusega ametisse. 

Praeguseks on tagandamisjuurdluse käigus selgunud, et vabariiklasest president survestas Ukrainat uurima tema kodust poliitilist vastast Joe Bidenit. Nii USA kui Ukraina ametiisikud kartsid, et Trump külmutab Kiievile lubatud hädavajaliku sõjalise abi, kui juurdluse alustamisest ei teatata.

Trump andis valitsusametnikele käsu teha tema ihuadvokaadi Rudy Giulianiga koostööd Ühendriikide julgeolekuabist sõltuva Ukraina asjus.

Neid fakte kinnitas kümmekond tunnistajat, peamiselt karjääriametnikud, kes on töötanud nii demokraatide kui vabariiklaste valitsustes. Nad esitasid oma väidete kinnituseks e-kirju, tekstisõnumeid ja märkmeid.

Televisiooni vahendusel kõigi ameeriklasteni jõudnud tunnistused maalisid presidendist pildi kui inimesest, kes püüab kasutada ametist tulenevat võimu, et sundida välisriigi valitsust talle poliitilist kasu toovaid samme astuma. 

Tagasi üles