Pariis ja Berliin tahavad alustada kaheaastast liiduülest reformidebatti

Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Emmanuel Macron.

FOTO: Reuters / Scanpix

Saksamaa ja Prantsusmaa koostasid Euroopa Liidu kaheaastase reformimise plaani, mille esitamisega loodavad nad seista vastu väidetele, et nende liidrite vahel haigutab erimeelsuste lõhe.

Dokumendi visand, mida näitasid täna AFP-le kaks allikat, ärgitab alustama Euroopa tuleviku konverentsi, mis algaks järgmisel aastal ning kestaks 2022. aastani.

"Konverentsil tuleks tegeleda kõikide kaalul asjadega, et juhtida Euroopa tulevikku EL-i ühtsemaks ja suveräänsemaks tegemise sihiga," kirjutatakse dokumendis.

EL-i aluslepingutesse võidakse kanda kõik sellised muutused, milles liikmesriigid kokku lepivad pärast konsultatsioone bloki ametitega, välisekspertide ja kodanikuühiskonnaga.

Visandit hakkavad kolmapäeval arutama EL-i riikide suursaadikud ajal, mil Euroopa Parlament peaks heaks kiitma Euroopa Komisjoni uue koosseisu.

Komisjoni uus juht Ursula von der Leyen ja tema 27-liikmeline meeskond peaks tööd alustama 1. detsembril.

Kuigi EL-is on viimastel aastatel andnud kõvasti tooni Brexit, siis pole see ainus Euroopa tulevikku varjutav vaidlus. Pariis ja Berliin, kunagised EL-i integratsiooni mootorid, näivad aina enam olevat teineteisega vastasseisus.

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni otsekohene stiil põrkub kantsler Angela Merkeli ettevaatliku lähenemisega ja selle taustal kõrguvad ka sisulised erimeelsused.

Prantsusmaa blokeeris EL-i laienemise Põhja-Makedooniasse ja Albaaniasse. Laienemistööd vedas Saksamaa ning sellel on komisjonis ja teistes liikmesriikides suur toetus.

Macron torpedeeris ka europarlamendi katse määrata üks oma fraktsioonide juhtidest komisjoni juhiks, kui blokeeris Merkeli paremtsentristliku erakonna sakslasest kandidaadi.

Merkeli pahameelt suurendas veelgi Macroni hiljutine avaldus NATO ajusurmast enne järgmisel nädalal toimuvat NATO tippkohtumist.

Kantsler vastas avaldusele tavatult jõuliselt. See koos asjaoluga, et Merkelit usutluses öeldust ette ei hoiatatud, süvendab muljet, et Pariisi ja Berliini vahel haigutab suurem lõhe.

Kui liikmesriigid 12. detsembri tippkohtumisel reformiraami heaks kiidavad, siis võidakse kaks aastat kestvate konsultatsioonide korraldamiseks luua reformide sekretariaat.

Poliitdialoogi lõviosa toimub 2020. aasta teises pooles, kui EL-i eesistuja on Saksamaa, ning lõppeb 2022. aastal, kui blokki juhib Prantsusmaa.

Tagasi üles