Hiinal on esimest korda ajaloos rohkem diplomaatilisi esindusi kui Ühendriikidel, selgus kolmapäeval avaldatud uuringust.
Uuring: Hiina möödus diplomaatiliste esinduste arvult USA-st
Austraalia tunnustatud mõttekoda Lowy Institute teatas, et Hiina diplomaatiliste esinduste arvu kasv on tänavu hoogustunud ja see on tingitud peamiselt varem Taiwani tunnustanud riikides välisesinduste avamisest.
«Hiinal on nüüd 276 diplomaatilist esindust maailmas ja sellega on ta esmakordselt möödunud Ühendriikide väliesinduste võrgustikust, mis on kolme esinduse võrra väiksem,» teatasid mõttekoja iga kahe aasta tagant ilmuva uuringu Global Diplomacy Index autorid.
Hiina on avanud viimasel ajal uued diplomaatilised esindused Burkina Fasos, Dominikaani Vabariigis, El Salvadoris, Gambias ning Sao Tomé ja Principes - kõik endised Taipei diplomaatilised liitlased.
Hiina saavutust hakatakse tõenäoliselt tõlgendama geopoliitiliste muutuste ettekuulutajana. Mõttekoja teatel on USA diplomaatia olukord praegu ebakindel, arvestades president Donald Trumpi valitsuse otsust kärpida välisministeeriumi eelarvet ja paljude karjääridiplomaatide töölt lahkumist.
USA ei ole avanud ühtegi uut diplomaatilist esindust ja oli sunnitud seoses endise Briti-Vene topeltagendi Sergei Skripali mürgitamise afääri järelmitega sulgema konsulaadi Peterburis.
Samas on Ühendriigid jätkuvalt kõige populaarsem koht, kuhu teised riigid tahavad saatkonda või konsulaati rajada, 61 riigil on USA-s ühtekokku 342 diplomaatilist esindust. Hiinas on teiste riikide diplomaatilisi esindusi 256.
Diplomaatiliste esinduste arv ei ütle siiski midagi riigi diplomaatia tõhususe ega mõju kohta. Samas peegeldab indeks praegusi poliitilisi trende.
Hoolimata lubadusest muutuda pärast Euroopa Liidust lahkumist «Globaalseks Suurbritanniaks», on Ühendkuningriik langenud diplomaatiliste esinduste arvult 11. kohale, jäädes maha ka Itaaliast, Hispaaniast ja Brasiiliast.
Iirimaa ja Holland on suutnud kumbki laiendada oma välisesinduste võrgustikku rohkem kui kuue esinduse võrra osana Brexiti-strateegiast, mille eesmärk on lõigata Suurbritannia taganemisest majanduslikku ja diplomaatilist kasu.