Kohus: Ühendkuningriik võttis asüülitaotlejatelt ebaseaduslikult vabaduse
Ühendkuningriigi ülemkohtunikud jõudsid otsusele, et Briti siseministeerium võttis ebaseaduslikult vabaduse mitmetelt asüülitaotlejatelt. Nüüd on asüülitaotlejatel õigus nõuda valitsuselt kompensatsiooni.
Otsus mõjutab tuhandeid asüülitaotlejaid ning valitsuse jaoks võivad kulud küündida miljonite naeladeni. See puudutab ajavahemikku 2014. aasta 1. jaanuarist kuni 2017. aasta 15. märtsini. 2014. aasta alguses jõustus ELi määrus, mida tuntakse Dublin III nime all ning 2017. aasta märtsis jõustus omakorda seadusemuudatus Ühendkuningriigis.
Dublini regulatsioonide kohaselt peaksid asüülitaotlejad paluma varjupaika esimeses ELi riigis, kuhu nad jõuavad. Seal kontrollitakse nende sõrmejälgi ELi andmebaasis ja kui selgub, et nad on varem palunud asüüli mõnes teises ELi liikmesriigis, võidakse nad taotluse menetlemiseks sinna riiki tagasi saata.
Dublin III sätestas, et enne riigist väljasaatmist võib kinni pidada vaid neid asüülitaotlejaid, kelle puhul on tõsine risk, et nad võivad põgeneda.
Tänases kohtuotsuses leiti, et siseministeerium vangistas asüülitaotlejaid ilma, et riigil oleks paika pandud meetodid, mille abil määrata, kas isik võib tahta põgeneda.
Pole teada, kui paljusid asüülitaotlejaid otsus täpsemalt mõjutab. Sel kuul avaldatud uurimuse kohaselt palus Ühendkuningriik aastatel 2015-2018 teise riiki üle viia 18 953 asüülitaotlejat. Sama perioodi jooksul esitasid teised riigid 7365 taotlust asüülitaotlejate Ühendkuningriiki saatmiseks.
Siseministeerium teatas, et nad võtavad kohtuotsust arvesse ning kaaluvad oma järgmisi samme. Kohtus väitsid siseministeeriumi esindajad, et kõik nende poolt kasutatud meetodid mahtusid Dublin III piiridesse, kuid kohtunikud leidsid, et nende väited polnud veenvad. Kohtu sõnul juhtis kaasus tähelepanu teatud põhimõtetele.
Kohtunikud rõhutasid, et õigus vabadusele on oluline põhiõigus. «Neid peeti kinni ilma seadusliku õiguseta, nende vangistamine oli ebaseaduslik ja neil on õigus kahjud välja nõuda,» teatasid kohtunikud.
Ülemkohtusse pöörduti viie asüülitaotleja nimel. Nende seas on üks iraanlasest naine, kaks meest Afganistanist ja kaks meest Iraagist. Neist neli smugeldati Ühendkuningriiki veoautode kastides, viies pääses riiki end rongis peites. Kõigilt neilt võeti riiki jõudmise järel vabadus.