Vene inimõigusraport kritiseeris Balti riike

Vaade Moskvas Kremlile, vasakul taga paistab Vene välisministeerium. Foto: SCANPIX

Vene välisministeerium avaldas kolmapäeval oma esimese inimõigusraporti, mis kritiseerib Euroopa Liidu riikidest esmajoones Baltimaid.

«Balti riikide võimude diskrimineeriv kurss seal elava venekeelse vähemuse suhtes on praktiliselt muutumatu,» seisab Vene välisministeeriumi kodulehel avalikustatud dokumendis.

Vene välisministeeriumile valmistab «erilist muret massilise kodakondsusetuse probleemi lahendamatus Lätis, kus on ligi 330 000 mittekodanikku ja Eestis (ligi 100 000 mittekodanikku) ning sellest johtuvad venekeelse vähemuse õiguste rikkumised».

«Vaatamata rahvusvaheliste ja inimõigusorganisatsioonide korduvatele soovitustele ei ole naturalisatsiooniprotsessi eakatele inimestele lihtsustatud, aga mittekodanike lastele ei anta sünnijärgset kodakondsust automaatselt. Seega luuakse kodakondsusetuse taastootmise probleem,» seisab raportis.

Dokument viitab ka mittekodanike passiivse ja aktiivse valimisõiguse puudumisele Läti ja aktiivse valimisõiguse puudumisele Eesti kohalikel valimistel.

«Ja seda vaatamata sellele, et Baltimaade antud elanikekategooria on kohusetundlik maksumaksja. See puudutab ka ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee (RDLK) väljendatud muret mittekodanike õiguse piiramise pärast osaleda erakondade tegevuses,» osutas ministeerium.

«RDLK on mures eesti keele ülemäärase toonitamise ja keeleliste sanktsioonide rakendamise pärast. Seda enam, et karistusmeetmed ei aita kaasa vähemuste motiveerimisele riigikeele õppimisele ja naturaliseerimisele. Analoogne olukord säilib ka Lätis,» väidetakse dokumendis.

«Kui Läti ja Eesti peamiseks probleemiks on massiline kodakondsusetus ja äärmiselt madal naturalisatsioonitempo, siis venekeelse info- ning kultuuri- ja haridusruumi vähenemine, samuti Suure Isamaasõja ja endise Nõukogude Liidu õiguskaitseorganite veteranide tagakiusamine leiab lisaks neile riikidele aset ka Leedus,» kuulutas Vene välisministeerium.

«Erilist muret tekitab Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise liini jätkumine kõigis kolmes Balti riigis (fašistlike kurjategijate heroiseerimine, Waffen-SSi leegionäride avalikud kogunemised, mälestusmärkide rüvetamine, natsionalistlikult meelestatud noorte marsid ja laagrid, veteranide tagakiusamine, kes ohverdasid tervise, aga sageli ka elu Euroopa, kaasa arvatud Läti, Leedu ja Eesti vabastamise nimel natsliku orjastamise eest), natsistliku ja nõukogude režiimi võrdsustamine, katsed heroiseerida natse ja nende kohalikke käsilasi. See liin on üks peamisi tegureid, mis õhutavad ühiskonnas neonatsistlikke, rassistlikke, ekstremistlikke meelolusid, provotseerivad natsionalismi, ksenofoobia ja antisemitismi ilminguid, rassilist ja usulist sallimatust,» seisab Vene välisministeeriumi raportis.

Eestit puudutavas osas viidatakse raportis ligi 100 000 mittekodanikele, kelle staatus on Vene välisministeeriumi hinnangul «Eesti võimude leiutis», mille eesmärgiks on tõkestada rahvusvaheliste konventsioonide kehtimine selle inimeste kategooria suhtes.

«Kõrgendatud keelelised nõudmised, mittekodanike lastele automaatse kodakondsuse omistamise puudumine, Eesti võimude kurss meie kaasmaalaste assimileerimisele on kaasa toonud naturalisatsioonitempo langemise. 2010. aastal sai Eesti kodakondsuse vaid 1184 inimest (2005. aastal 7000 inimest),» seisab dokumendis.

«Teiseks süsteemseks probleemiks Eestis on rahvusvähemuste raamkonventsiooni sätete praktiline mittekehtimine. Eesti ratifitseeris selle dokumendi 1996. aasta 21. novembril mööndusega, et rahvusvähemuseks võidakse lugeda üksnes Eesti Vabariigi kodanikke. Sel alusel on võimud pikka aega keeldunud vastu võtmast venekeelse vähemuse kompaktse elukoha kohalike võimude taotlusi vene keelele ametliku keele omistamisest neis rajoonides, põhjendades oma keeldumist viidetega ratifitseeritud seadusele,» viidatakse raportis.

Dokumendi autorite sõnul on kohalikud omavalitsused valitseva olukorraga kohanenud, mitteametlikult toimub asjaajamine vene keeles, kaasa arvatud erinevate küsimuste arutamine ja hääletamine, ent lõppdokumendid ja protokollid vormistatakse tagantjärele riigikeelsena.

«Veel üheks probleemiks on Eesti valitsuse võetud kurss venekeelse hariduse täielikule likvideerimisele, esialgu gümnaasiumiastmes,» kinnitas ministeerium.

«Vaatamata sellele, et kehtiv Eesti seadusandlus näeb ette võimalust õppida mitte üksnes eesti, vaid ka teistes keeltes, peab kohalik haridus- ja teadusministeerium end vabaks seadusenormide kõrvalekaldumatust järgimisest. Avaldatud haridussüsteemi kümneaastane arengukava aastateks 2011–2020 ei näe ette õpet riiklikes koolides mingis muus keeles peale eesti keele. Paljude aastate vältel ei ole ülikoolides koolitatud õpetajaid venekeelsetele koolidele. Seejuures on endine ja praegune haridusminister T. Lukas ja J. Aaviksoo teatanud, et mainitud seaduses kirjas olev norm eesti keelest erineva õppekeelega on erand, millega nad kunagi ei nõustu, olles sellega demonstreerinud mitte üksnes Eesti juhtkonna osa õiguslikku nihilismi, vaid ka hoolimatut suhtumist omaenda seadusandlusse,» kuulutatakse dokumendis.

Raportis märgitakse, et kuna Eesti sisepoliitilisel maastikul säilis pärast märtsis toimunud parlamendivalimisi senine jõudude jaotus, siis ei ole lähitulevikus inimõigusvallas positiivseid muudatusi oodata.

«Seoses sellega tasub ära tuua Tallinna inimõiguste teabekeskuse inimõiguslaste arvamus, et Eesti võimud mängivad üleüldse meisterlikult sellel väljal, ning isegi viimastel aastatel keskuse poolt mõnda välja selgitatud ja pöörlema pandud juhtumit tõlgendab Euroopa Inimõiguste Kohus mitte hagejate kasuks, põhjusel, et puuduvad nende õiguste piiramise ilmselged tunnused,» seisab dokumendis.

Vene välisministeerium väidab dokumendis samuti, et Eestis on täheldatav neonatsistlike ilmingute kasv. Sellest annab Vene välisministeeriumi kinnitusel tunnistust iga-aastane sõjalis-sportlik mäng Erna retk, samuti Waffen-SSi leegionäride traditsioonilised kogunemised ning pronkssõduri «ärakoristamine» Tallinna ajaloolisest keskusest.

Vene välisministeerium ründas kolmapäeval avaldatud globaalses inimõigusrikkumiste raportis ka Ameerika Ühendriike. Muu hulgas kritiseeris Moskva president Barack Obamat «tähtajatu ja kohtuvälise vangistuse legaliseerimises ning sõjatribunalide taastamise sanktsioneerimises» Moskva kurtis «kurikuulsa» Guantanamo vangla tegevuse jätkumise, samuti kodanike eraellu sekkumise ja kohtuvigade pärast.

Vene välisministeerium on varem reageerinud vihaselt USA välisministeeriumi iga-aastastes inimõigusraportites osutatud rikkumistele.