ÜRO agentuuri süüdistatakse põgenike näljutamises

Lahingutegevuse tõttu Ganzouri keskusesse toimetatud ebaseaduslikud migrandid. Foto: Xinhua/imago/Scanpix

Liibüa pealinna Tripoli asüülikeskust haldavat ÜRO agentuuri süüdistatakse põgenike ja asüülitahtjate näljutamises eesmärgiga nad keskustest kiiremini välja saada.

400-pealine grupp, kes saabus oktoobris Tripoli põgenikekeskusesse riigi lõunaosas asuvast Abu Salimi keskusest, on väidetavalt olnud nädalaid toiduta. Nende seas on ka sada alaealist, teatas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

IOMi hinnangul on 400-liikmeline grupp näljas ning toitub ainult sellest, mida teised põgenikud suudavad neile kõrvale panna. Viimati said nad toiduabi paar nädalat tagasi.

Väljaanne Guardian nägi ÜRO põgenikeagentuuri UNHCR sisedokumente, milles plaanitakse jätta toiduabita 600 keskuse põgenikku ja migranti. Suurem osa neist on juba üritanud üle Vahemere Euroopasse jõuda, kuid toimetati Liibüa rannavalve poolt põgenikekeskustesse tagasi.

Abu Salimist Tripolisse saabunud migrandid. Foto: AP/Scanpix

ÜRO sisedokumendis märgitakse, et agentuur kavatseb lõpetada toiduabi pakkumise järk-järgult  31. detsembrist. Seal lisatakse, et informatsiooni ei tohi teha avalikuks enne detsembri keskpaika, kui 230 põgenikku on viidud üle teistesse riikidesse, et vältida suuremaid häireid.

Selle järel ei kasutata asutust enam transiitkeskusena ning oodatakse, et allesjäänud migrandid lahkuvad vabatahtlikult.

UNHCR märkis dokumendis, et jätkab toiduabi lõpetades keskuse korrashoidmisega, osaliselt eesmärgiga ennetada katkiste tualettide ja duššidega kaasnevat mainekahju. Samuti jätkab tegevust tervishoiukeskus.

Lahingutegevuse eest evakueeritud migrandid Tripolis. Foto: HANI AMARA/REUTERS/SCANPIX

«Nad näljutavad elanikke [asutuse] sees,» lausus üks anonüümsuse tingimusel meediaga rääkinud humanitaartöötaja. «Nad lihtsalt üritavad neid näljutada, et motiveerida neid lahkuma. Tegu on tahtliku abi peatamisega, et inimestele survet avaldada.»

Toiduabi peatamine puudutab 400 migranti, kes jäid ellu 3. juulil Tajoura linna kinnipidamiskeskuse pommitamises. Toona hukkus õhurünnakus vähemalt 53 põgenikku.

Tajoura keskus pärast pommirünnakut. Foto: ISMAIL ZETOUNI/REUTERS/SCANPIX

Üks Tajoura pommitamises ellujäänu lausus Guardianile, et kui neid sunnitakse lahkuma ja omapäi Tripolis hakkama saama, on see väga ohtlik väljavaade. Põgenikke hirmutavad või värbavad sunniviisiliselt sõdivad rühmitused või röövivad inimkaubitsejad.

Teised, kes saavad UNHCRilt raha, et omapäi Tripolis elada, ütlevad, et maksed ei ole piisavad ja nad on endiselt ohus. Üks Triq al Sikka keskusest vabastatud eritrealane teatas, et teda tulistasid eelmisel nädalal politseivormi kandvad mehed, kes üritasid teda röövida.

UNHCR ei ole vastanud päringutele, kas migrantide toidust ilma jätmine on organisatsiooni tahtlik samm.

ÜRO sisedokumendist selgub, et kui agentuur lõpetab asutuse kasutamise transiitkeskusena, võib see jätkata tegevust avatud keskusena varem kinnipidamiskeskustes hoitud põgenikele ja migrantidele.

Samas märgitakse, et on ka muid võimalikke stsenaariume. Näiteks kaalutakse, kas lasta Liibüa ebaseadusliku migratsiooniga võitlemise osakonnal eemaldada sunniviisiliselt kõik migrandid ja viia nad teistesse kinnipidamiskeskustesse. Samuti kaalutakse võimalust muuta asutus kinnipidamiskeskuseks ja paigutada sinna agentuuri enda valvurid.