Uued Arktika gaasiprojektid ei saa Vene riigilt rahastust

Jäälõhkuja Kara merel. Foto: KIRILL KUDRJAVTSEV/AFP/SCANPIX

Kukkuvad gaasihinnad tõmbavad uutele Venemaa Arktika gaasiprojektidele kriipsu peale.

Vene rahandusministeerium ei ole 2020. aasta eelarvekavasse lisanud ühtegi maagaasifirma Novatek uusprojekti.

Ettevõte soovib saada riigilt 124 miljardit rubla (1,75 miljardit eurot) Utrenneje veeldatud maagaasi terminali ehitamise jaoks Gõda poolsaarel. Samuti soovib ettevõte raha laadimisjaamde tarbeks Murmanskis ja Kamtšatkal.

Väljaande Kommersant teatel ei ole ükski Novateki projekt riigi raha saajate nimekirjas. Olukorraga tegelemiseks on ettevõtte tegevjuht Leonid Mihhelson alustanud Kremlis aktiivset lobikampaaniat.

Sel kuul võttis Mihhelson ühendust president Vladimir Putiniga ja hoiatas, et riigi rahastuse puudumine võib tuua kaasa viivitusi Venemaa lipulaevaks peetava Arktilise LNG 2 projektis.

Vene ajaloo suurim veeldatud maagaasi projekt peaks maksma hinnanguliselt 20 miljardit eurot, selle ehitust plaanitakse Gõda poolsaarele. Uus tootmisüksus peaks hakkama tootma kuni 19,8 miljonit tonni veeldatud maagaasi aastas.

Projekti peetakse kriitiliselt tähtsaks ka Putinile, kes tahab suurendada aastast kaubavedude mahtu Põhja-Jäämerel 80 miljoni tonnini 2025. aastaks. Arktiline LNG 2 peaks kava kohaselt alustama tootmisega 2024. aastal.

Novatek väidab ka, et riik peaks toetama vedelgaasi laadimisterminalide ehitamist Murmanskisse ja Kamtšatkale. Ettevõtte sõnul on terminalid võtmetähtusega taristu veeldatud gaasi ekspordil. Plaanidesse on kaasatud välispartnerid Total, Hiina riiklik nafta-ja gaasikorporatsioon ja Mitsui.

Vene meedia spekuleerib, et Novatekil on Putini ja Rosatomi toetus, mis tegeleb Põhja-Jäämere veetee arendamisega. Kuid rahandusministeerium on tõrges.

Otsus keelduda veeldatud gaasi projekte rahastamast tõukub aastate madalaimatest gaasihindadest. Olukorda ei aita parandada ka USA, Austraalia ja Venemaa projektide arvukuse kasvamine, mis ujutab turu üle uute gaasipakkumisega.

See võib kujuneda suureks põõnaks Novatekile, mis plaanib 2030. aastaks toota aastas kuni 70 miljardit tonni veeldatud maagaasi Jamali ja Gõda poolsaarel.