Uurali jõe langev veetase võib jätta linnad veeta
/nginx/o/2019/11/29/12774554t1h91ac.jpg)
Euroopa pikkuselt kolmanda jõe Uurali veetase on langemas. Sel aastal ei tõusnud jõe veetase vaatamata lumisele talvele ja suurvee ootustele üldse.
Uurali mägedest algav jõgi läbib Kasahstani enne Kaspia merre suubumist. 2018. aastal teatasid keskkonnakaitsjad, et jõe veetase on langenud rekordiliselt madalale tasemele. Sel aastal selgus, et jõgi jäi veelgi madalamaks.
«Vaata, Uurali jõgi on muutunud nii madalaks, et saared hakkavad paistma,» lausus kohalik elanik Andrei RFE/RLi ajakirjanikule. «Varsti saab jõge jalgsi ületada. Ma ei ole seda kunagi sellisena näinud.»
Kuid mõned linnad sõltuvad Uurali jõest, et ennast joogiveega varustada. See võib aga muutuda probleemiks.
Selle aasta sügisel jäi Uralski linn ilma veeta. Jõe veetase oli lihtsalt nii madal, et pumbad lakkasid töötamast. Jõe põhja süvendamine pakkus vaid ajutist lahendust.
Linna veeametnikud tõdesid, et lõpuks peab Uralsk minema üle põhjavee kasutamisele. Nende sõnul on probleemiks nii madal veetase kui ka jõe saastatus.
Kohalik keskkonnaaktivist Arman Bektenov märgib, et põhjavee kasutuselevõtt ei muuda jõe olukorda. «Me hakkame pumpama välja veeressursse, mis toidavad Uurali jõge. See on sisuliselt sama kui Uurali jõest vee võtmine,» lausus ta.
Tõsine probleem on ka jõe saastatus. Aastaid on arutatud regioonidevahelise leppe loomist jõe ökosüsteemi säilitamiseks, kuid seni ei ole sellest palju sündinud.
Esimene Venemaa-Kasahstani kohtumine selle teema arutamiseks toimus 2018. aastal. Teine kohtumine toimus selle aasta juulis Uralskis. Kohtumisel võeti vastu soovitus luua jõe probleemidega tegelemiseks Kasahhi-Vene ametkond. Ametnike sõnul läbirääkimised käivad.
Kohalik ajakirjanik Aleksandr Sujetin, kes on kajastanud Uurali jõe probleeme 30 aastat, usub, et jõe veetaseme taastamiseks on vaja peatada selle äärde veehoidlate ehitamine.
«Ma lugesin ära, kui palju veehoidlaid Uurali jõgikonnas leidub – 19. See peab lõppema,» lausus Sujetin.
Eelmise aasta detsembris toimus jões massiline kalade suremine Kasahstani Atõrau piirkonnas, mis on juhtumisi ka riigi suurim naftatootmispiirkond. Ametlikel andmetel suri 119 tonni kalu. Juhtumis süüdistati 3. detsembril toimunud suurt kemikaalide leket.
Kohaliku keskkonnaameti teadlaste sõnul leiti kogutud veeproovidest ülimalt suuri kloriidide koguseid. Päev varem, 2. detsembril, teatati surnud kaladest Uurali jõega ühendatud Nižnaja Peretaska kanalis. Kanalile on ligipääs kahel suurel kohalikul ettevõttel: naftatöötlustehasel ja jõujaamal.
Need juhtumid leidsid aset hoolimata võimude kinnitusest selle aasta alguses, et jõevesi on puhas ja sealt püütud kalasid võib rahumeeli toiduks kasutada.