ÜRO eriesindaja: Liibüa rahupüüdlusi komplitseerivad pinged USA ja Venemaa vahel

Copy
ÜRO Liibüa eriesindaja Ghassan Salamé reedel Tuneesia pealinnas Tunises uudisteagentuurile AFP intervjuud andmas.
ÜRO Liibüa eriesindaja Ghassan Salamé reedel Tuneesia pealinnas Tunises uudisteagentuurile AFP intervjuud andmas. Foto: FETHI BELAID/AFP/Scanpix

Rahvusvahelisi püüdlusi Liibüa konflikti lahendamiseks komplitseerivad pinged USA ja Venemaa vahel, ütles ÜRO eriesindaja Liibüas Ghassan Salamé.

«Tee rahukõnelustele on endiselt täis takistusi ja komplikatsioone, mis on seotud ennekõike Venemaa ja USA pingetega seoses Vene julgeolekufirmade võimaliku kohalolekuga Liibüas,» ütles saadik.

Salamé sõnul võivad Liibüa vaenupoolte läbirääkimised aset leida kõige varem jaanuari esimeses pooles. 

Washington on väljendanud korduvalt muret seoses Venemaa väidetava sekkumisega Liibüa konflikti. Moskvat kahtlustatakse Liibüa idaosas võimul oleva väepealiku Khalifa Haftari sõjalises toetamises. Haftar alustas tänavu aprillis pealetungi Tripolile, kus asub ÜRO tunnustatud rahvusliku lepituse (GNA) valitsus.

Novembri algul eitas Venemaa ajakirjanduse teateid Vene palgasõduritest Haftari vägedes. Haftari toetavad ka Araabia Ühendemiraadid, Jordaania ja Egiptus. Rahvusliku lepituse valitsuse relvajõude toetab sõjaliselt Türgi.

USA on süüdistanud Venemaad korduvalt palgasõdurite Liibüasse saatmises ning esmaspäeval heitis Moskvale ette koguni regulaarvägede Põhja-Aafrika riiki viimist. 

Salamé on töötanud juulis ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidu saanud plaani alusel rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks Berliinis, mille eesmärk on eelkõige lõpetada välisriikide sekkumine Liibüas, mille suhtes kehtib teoreetiliselt ÜRO relvaembargo. 

Praktikas aga tarnib mitu riiki Liibüasse jätkuvalt relvi ja seda möönis ka eriesindaja. «Relvi tuleb sisse kõikjalt,» lausus Salamé Tuneesia pealinnas Tunises oma kantseleis AFP-le. 

Saksa pealinnas on praeguseks peetud neli ettevalmistavat kohtumist ja järgmine peaks aset leidma 10. detsembril, sõnas ÜRO diplomaat. 

Kohtumistel on lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu viiele alalisele liikmele - USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Suurbritannia - osalenud ka Saksamaa, Itaalia, Egiptus, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi. 

«Kui kõik läheb hästi, suudame kokku leppida poliitilise kohtumise kuupäevas. See peaks toimuma 2020. aasta esimestel päevadel,» lausus ÜRO eriesindaja, kelle sõnul peaksid sellele kohtumisele järgnema Liibüa-sisesed kõnelused. 

Vene palgasõduritest rääkides ütles Salamé, et tal ei ole infot nende Liibüas viibimise kinnitamiseks, kuid ta märkis, et nähtavasti on see toonud kaasa USA kasvava huvi Liibüa vastu. 

Ameeriklaste huvi piirdus varem kahe põhimõttelise küsimusega - võitlus terrorismiga ja naftatootmise sujuvus, lausus ta. 

ÜRO ja liibüalased ootavad eriesindaja sõnul selgust selles, mida USA arvab end olevat võimeline riigis korda saatma. 

Salamé ütles ka, et Türgi ja GNA vahel sõlmitud sõjaline koostöölepe on suurendanud rahvusvahelisi pingeid Liibüa ümber. 

Türgi ja GNA lepped julgeoleku- ja sõjalisest koostööst ning jurisdiktsioonidest merel on tekitanud vastuseisu teiste seas Egiptuses, Kreekas ja Küproses, märkis ta. 

Humanitaarolukorrast rääkides ütles ÜRO erisaadik, et GNA-meelsete vägede ja Haftari jõudude sõjaline patiseis Tripolist lõunas on tekitanud suurt hävingut lisaks sellele, et lahingutes sai surma 200 ja vigastada 300 tsiviilisikut.  

ÜRO hindab hukkunud või haavata saanud võitlejate arvuks 2000 või rohkem, lisas Salamé.

Liibüa on olnud kaoses alates kauaaegse diktaatori Muammar Gaddafi kukutamise ja tapmisega lõppenud kodusõjast 2011. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles