Iraagi peaminister esitas parlamendile ametliku tagasiastumispalve
Iraagi peaminister Adel Abdel Mahdi esitas eile õhtul parlamendile ametlikult tagasiastumispalve; samal päeval hukkus pealinnas Bagdadis ja riigi lõunaosas valitsusvastastes meeleavaldustes kolm ja sai viga 58 inimest.
Seadusandjad peaksid tänasel parlamendiistungil Abdel Mahdi lahkumise üle hääletama või siis selle otse heaks kiitma, ütlesid kaks parlamendiliiget.
Peaminister teatas kavatsusest tagasi astuda reedel. Surve tema lahkumiseks on meeleavalduste eskaleerumise ja 40 protestija surma järel üha kasvanud. Ühtlasi loobus valitsust toetamast juhtiv šiiavaimulik suurajatolla Ali Sistani.
Valitsusjuht esitas ametliku avalduse pärast kabinetiistungit, kus ministrid kiitsid heaks nii selle dokumendi kui ka peaministri meeskonna võtmeisikute, teiste seas kantseleiülema lahkumise.
Eelsalvestatud kõnes pöördus Abdel Mahdi iraaklaste poole, öeldes, et pärast seda, kui parlament on tema tagasiastumise heaks kiitnud, jätkab valitsus kohusetäitja staatuses, kus ta ei saa heaks kiita uusi seadusi ja langetada tähtsaid otsuseid.
Iraagi ametiisikute ja ekspertide sõnul ei määratle olemasolevad seadused selgelt protseduure, kuidas parlamendiliikmed saavad Abdel Mahdi tagasiastumise heaks kiita. Seadused lubavad peaministril esitada oma tagasiastumispalve presidendile, kuid mingid konkreetsed seadused ei sätesta, kuidas peaks talitama sellise ülesande saamisel parlament.
«Põhiseaduses on must auk, see ei ütle midagi tagasiastumise kohta,» märkis parlamendiliige Mohamed al-Daraji.
Parlament võib oma järgmistes sammudes juhinduda kahest seadusest, lisas ta. Esimene võimalus on kõrvaldada vastavalt põhiseaduse 61. peatükile Abdel Mahdi ametist umbusaldushääletusega.
Teise variandi puhul aga lähtutakse kriisiolukorda käsitlevast konstitutsiooni 81. peatükist, mis lubab peaministri puudumisel ajutiselt tema kohustusi täita presidendil.
«Minu arusaamist mööda lahendatakse asi 61. peatüki kohaselt,» lisas ta.
Umbusaldushääletus jätaks valitsuse 30 päevaks kohusetäitja staatusse. Selle perioodi jooksul peab parlamendi suurim poliitiline blokk pakkuma välja uue kandidaadi.
Sealt alles ekspertide sõnul tõelised probleemid algavad, sest ei ole selge, milline see suurim blokk pärast mulluste tasavägiste valimiste järel moodustatud ajutiste liitude lagunemist praegu on.