Euroopa Liidu kesksetes institutsioonides vahetus täna võim
Uuendatud kell 18:23!

Euroopa Liidu lipp.

FOTO: Reuters / Scanpix

Euroopa Liidu kesksetes institutsioonides vahetus täna võim; Euroopa Komisjoni eesotsas andis luksemburglane Jean-Claude Juncker ameti üle sakslasele Ursula von der Leyenille.

Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja koht läks poolakalt Donald Tuskilt belglasele Charles Michelile. Lähiaastatel hakkab just tema EL-i tippkohtumisi juhtima. 

Komisjon alustas tööd kuu aega graafikust maas. Algus venis, sest Ungari, Prantsusmaa ja Rumeenia esimesed volinikukandidaadid ei saanud Euroopa Parlamendi heakskiitu ning teised alles läbisid selle sõela. 

Segadust tekitas ka Suurbritannia, sest peaminister Boris Johnson keeldus oma volinikukandidaati esitamast, kuigi riik on endiselt EL-i liige. Brexit püsib EL-i päevakorras ka algaval ametiperioodil. Ühendkuningriik peaks ühendusest lahkuma hiljemalt 31. jaanuaril.

Lahkunud EL-i liidritest alustab Tusk Euroopa Rahvapartei (EPP) esimehena. 

Juncker ei ole täpsemalt oma plaanidest rääkinud, kuid EL-i meediakanalite andmeil reserveeritakse talle ruum komisjonis. Viimasel pressikonverentsil reedel keeldus Juncker andmast soovitusi oma mantlipärijale. Tema sõnul peaks uus komisjoni president «kandma hoolt Euroopa eest».

Täna möödub 10 aastat päevast, mil jõustus EL-i reforminud Lissaboni leping. Sel puhul peeti Brüsselis tseremooniaid, millest võtsid osa uued juhid Michel ja von der Leyen, aga ka Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde ja Euroopa Parlamendi esimees David Sassoli.

Lissaboni leppega sätestati muu hulgas, et Euroopa Ülemkogu saab alalise eesistuja, kes valitakse ametisse korraga 2,5 aastaks. Samas lepiti kokku, et ühenduse välissuhete eest hakkab vastutama kõrge esindaja. 

«Täna saame näidata ülejäänud maailmale ühtset nägu. Suurema kaalu ja suurema sidususega reeglitepõhises maailmas,» ütles Michel. «Täna teeme enamat kui vaatame tagasi, me tähistame uut algust, suurema entusiasmi ja lootusega.»

Sassoli kutsus EL-i kesksete institutsioonide uusi juhtkondi viima ellu lootusi, mida neile on pannud EL-i rohkem kui 500 miljonit elanikku.

«Peame viimaste kuude lubadused muutma tulemusteks, mis parandavad inimeste elu,» ütles ta. «Alates kliimamuutuse vastuvõitlemisest kuni elukalliduse tõusu lahendamiseni, eurooplased tahavad näha reaalset tegevust.»

Näidates, et ta on valmis tegelema Euroopa jaoks suurt muret valmistava küsimusega, suundub von der Leyen homme Madridi, et osaleda rahvusvahelisel kliimakonverentsil.

«Euroopa Liit soovib olla 2050. aastal esimene kliimaneutraalne kontinent. Euroopa on selles valdkonnas liider ja me teame, et me peame olema ambitsioonikad meie planeedi heaks,» sõnas ta.

Reedel teeb von der Leyen esimese välisvisiidi ning on valinud selleks Aafrika. Ta kohtub Addis Abebas oma kolleegiga Aafrika Liidus Moussa Faki Mahamatiga, samuti Etioopia presidendi ja peaministriga.

Tagasi üles