ÜRO peasekretär: kliimakriisis on valida lootuse ja allaandmise vahel

ÜRO peasekretär António Guterres esmaspäeval Madridis ÜRO kliimakonverentsi COP25 avades.

FOTO: Emilio Naranjo/Epa/Scanpix

Tsivilisatsiooni ohustava kliimakriisiga silmitsi seistes peab inimkond valima lootuse ja allaandmise vahel, ütles ÜRO peasekretär António Guterres esmaspäeval ÜRO COP25 kliimakonverentsi avades. 

«Üks tee on anda alla, kõndida kinnisilmi mööda punktist, kust pole tagasipöördumist, seades ohtu kõigi tervise ja turvalisuse sellel planeedil,» ütles Guterres kirglikus avakõnes, kutsudes riike mitte loobuma võitlusest kliimamuutustega. 

Madridi on kahenädalasele konverentsile kogunenud ligi 200 riigi esindajad. Guterres viitas kohtumist avades uutele teadusandmetele, mille kohaselt kasvuhoonegaaside tase on saavutanud uue rekordi, millesarnast ei ole nähtud vähemalt kolm miljonit aastat.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) teatas eelmisel teisipäeval, et süsinikdioksiidi kontsentratsioon oli 2018. aastal atmosfääris rekordilised 407,8 miljondikku. Aasta varem oli see 405,5 miljondikku.

Kui süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni järsult ei kärbita, võivad temperatuurid tõusta oluliselt rohkem kui 2015. aasta Pariisi leppe eesmärkide täitmise korral, hoiatas ÜRO peasekretär. 

«Viimasel korral, kui atmosfääris oli võrreldav süsinikdioksiidi kontsentratsioon, oli temperatuur kaks või kolm kraadi Celsiuse järgi kõrgem ja merevee tase 10–20 meetrit kõrgem kui praegu,» lausus ta. 

«Kas me tõesti tahame, et meid mäletataks põlvkonnana, mis peitis pea liiva alla, kui planeet põles?» küsis Portugali ekspeaminister.

Madridi konverents peaks andma viimase lihvi 2015. aasta kliimaleppe eeskirjadele. Eeskirjad peaksid jõustuma 2021. aastal.

Pariisi kliimaleppega pühendusid riigid globaalse soojenemise hoidmisele alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja ideaalis alla 1,5 kraadi. Viimase jaoks peaks teadlaste sõnul süsinikuemissioon 2030. aastaks poole võrra vähenema, kuid praegu tõuseb see igal aastal 1,5 protsendi võrra. 

Guterrese sõnul on Arktika igikeltsa sulamistempo prognoositust 70 aastat kiirem. «Antarktika sulab kolm korda kiiremini kui kümme aastat tagasi. Ookeanivee tase tõuseb oodatust kiiremini. Üle kahe kolmandiku maailma megalinnadest asub mere ääres,» sõnas ta.

«Parim käepärane teadus, Valitsustevaheliselt kliimamuutuste ekspertkogult (IPCC), hoiatab meid, et temperatuuri tõus üle 1,5 kraadi toob kaasa katastroofilise hävingu,» ütles ÜRO peasekretär. 

IPCC andmeil peaks süsinikdioksiidi (CO2) heide olema netonullis, kui riigid tahavad hoida Maa õhutemperatuuri soojenemise alla 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Netonull tähendab, et atmosfääri paiskuv CO2 hulk peab vastama sellele hulgale, mis atmosfäärist välja võetakse, kas siis loodusliku imendumise või tehnoloogiliste uuendustega.

Tagasi üles