/nginx/o/2019/12/02/12783521t1h3e4a.jpg)
USA esindajatekoja demokraadist spiiker Nancy Pelosi kinnitas esmaspäeval, et Ühendriigid on endiselt pühendunud Pariisi kliimaleppele, kuigi president Donald Trump otsustas sellest lahkuda.
Pelosi: USA on endiselt kliimaleppele pühendunud
«Me oleme siin ütlemaks teile, Ühendriikide esindajatekoja ja kongressi nimel, et me oleme endiselt leppes, me oleme endiselt leppes,» ütles Pelosi, kes juhib Madridis alanud ÜRO kliimakonverentsil 15-liikmelist kongressi delegatsiooni.
Spiiker rõhutas, et kliimamuutused kujutavad endast ohtu inimeste tervisele, majandusele ja riiklikule julgeolekule.
«Me näeme seda eksistentsiaalse ohuna,» ütles Pelosi. «Me ei ole selle väljakutse kõrgusel olnud.»
«Meil on moraalne kohustus anda tulevatele põlvedele paremas seisus planeet,» lausus USA esindajatekoja spiiker.
«Me näeme kliimamuutust rahva tervise küsimusena. Me näeme seda majandusküsimusena, sest see annab teed uuele rohelisele tehnoloogiale,» jätkas ta. «Ja me näeme seda riikliku julgeoleku küsimusena.»
Lisaks kongressi delegatsioonile osaleb Madridi konverentsil ka USA valitsuse delegatsioon, mida juhib välisministeeriumi diplomaat suursaadik Marcia Bernicat.
Bernicat on ookeanide, rahvusvaheliste keskkonna- ja teadusküsimuste eest vastutav Ühendriikide abivälisministri asetäitja.
Ametlikult jääb USA Pariisi leppe liikmeks kuni 4. novembrini 2020.
Madridis algab esmaspäeval 13. detsembrini kestev kliimakonverents, mis peaks andma viimase lihvi 2015. aasta kliimaleppe eeskirjadele. Eeskirjad peaksid jõustuma 2021. aastal.
Konverentsile oodatakse 25 000 osavõtjat ja 1500 ajakirjanikku üle maailma.
USA käivitas novembri algul 2015. aasta Pariisi kliimaleppest lahkumise protsessi. USA lahkub Pariisi kliimaleppest ametlikult 4. novembril 2020, päev pärast presidendivalimisi, kus Ühendriikide lahkumise Pariisi leppest algatanud president Donald Trump kandideerib teiseks ametiajaks.
Hispaania võttis COP25 nime kandva kohtumise korraldamise enda kanda pärast seda, kui Tšiili otsustas sellest riigi halvanud valitsusvastaste rahutuste tõttu loobuda.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni järgi peaksid kõik riigid andma oma õiglase osa, et kliimamuutust leevendada ja selle mõjudega kohaneda. See on aluseks ka rahvusvahelistele kõnelustele selle üle, kuidas riigid Pariisi kliimaleppe eesmärke täita saaksid.
Madridi kliimakohtumise COP25 läbirääkijate ülesanne on luua rahvusvaheline mehhanism, mille alusel saaks riigid kliimamuutuse kahju korvata.