:format(webp)/nginx/o/2019/12/03/12784553t1h1ec7.jpg)
Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani sõnul pole ta jätkuvalt valmis kiitma heaks Poola ja Baltimaade kaitseplaani, enne kui allianss tunnistab terroristlikuks rühmitused, mida peab terroristlikeks Ankara.
Türgi võib NATOs Balti kaitseplaanile veto panna (2)
Plaan, mis näeb ette täpsemad sammud Baltimaade kaitseks Venemaa rünnaku korral, vajab kõikide liikmesriikide heakskiitu.
Türgi heidab oma NATO liitlastele ette, et nad toetavad Baltimaade julgeolekumuresid, kuid ei pea Türgile kurdi võitlejatest lähtuvat ohtu millekski. Täpsemalt tahab ta NATO suuremat abi kurdi Rahvakaitseüksuste (YPG) vastu.
Türgi peab kurdi võitlejaid terroristideks ning tungis Kirde-Süüriasse, et nad oma piirilt minema peletada.
Enne Londonis teisi- ja kolmapäeval toimuvale NATO tippkohtumisele lahkumist ütles Erdoğan, et arutab kohtumisel asja Poola ja Balti liidritega. Presidendi sõnul arutas ta eile küsimust ka Poola presidendi Andrzej Dudaga.
«Tuleme rõõmuga kokku ja peame selles küsimuses kõnelusi,» lausus ta Ankaras enne lennukile astumist.
«Kuid kui meie NATO sõbrad ei aktsepteeri terrorirühmitustena neid terrorirühmitusi, kelle vastu me võitleme, siis vabandust, kuid oleme seal (tippkohtumisel) kõikide sammude vastu,» hoiatas Erdoğan.
Oodatakse, et Türgi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik peavad NATO kohtumise kõrvalt eraldi istungi. Erdoğani sõnul arutavad nad peamiselt Türgi plaani luua Kirde-Süüriasse turvaala, mida Euroopa riigid on seni kritiseerinud, kirjutas uudisteagentuur Reuters.
YPG on tihedalt seotud Kurdistani Töölisparteiga (PKK), mis sõdib Türgi keskvõimu vastu 1984. aastast. PKKd peavad terrorirühmituseks nii Ankara kui ka tema lääneliitlased.
Kuid lääneriigid peavad YPGd rindejõuks sõjas äärmusrühmituse Islamiriik vastu ning nad ei toetanud Türgit, kui see oktoobris YPG vastu pealetungi alustas.
Ei mingit väljapressimist
Türgi julgeolekuallikas ütles eile uudisteagentuurile Reuters, et Türgi rahulolematus Baltimaade ja Poola kaitseplaani asjus pole katse NATO-lt midagi välja pressida. Samas rõhutas ta, et Türgil on NATOs täielik vetoõigus.
Reuters teatas eelmisel nädalal, et Türgi keeldub toetamast Baltimaadele ja Poolale mõeldud kaitseplaani, kuniks Ankara saab teistelt NATO riikidelt rohkem toetust oma sõjale Süüria kurdidest mässuliste vastu.
Ankara sõnul põhjustas patiseisu USA, kui ta loobus toetamast Türgi jaoks mõeldud kaitseplaani, mis oleks katnud mis tahes rünnaku riigi lõunapiiril, kus asub Süüria.
«NATO on institutsioon, kus Türgil on täielik vetoõigus, nii poliitilistes kui sõjalistes küsimustes, ning siin on menetlused,» ütles allikas New York Timesi vahendusel.
«Sellist asja, et Türgi santažeerib, pole olemas. Selline (vastupidine) avaldus on vastuvõetamatu,» lisas allikas.
Üks diplomaadist allikas ütles eelmisel nädalal Reutersile, et Türgi võttis sõjaplaani heakskiitmise tõkestamisega idaeurooplased pantvangi. Teine allikas nimetas Ankara käitumist segipaiskavaks.
Üks Türgi diplomaadist allikas ütles hiljem, et Ankara on pakkumistele avatud ning et NATO peasekretär Jens Stoltenberg üritab leida liitlaste vahel ühist pinda.