Trump: NATO liikmesriigid peaks panustama neli protsenti SKTst (10)
/nginx/o/2019/12/03/12784994t1h7ffd.jpg)
USA president Donald Trump saabus Londonisse, kus andis enne NATO liidrite kohtumise algust ühise pressikonverentsi NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Muuhulgas tulid jutuks kaitsekulutused, Venemaa ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väited NATO ajusurma kohta.
Trump ütles, et NATO liikmesriigid peaks panustama riigikaitsesse mitte kaks, vaid neli protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
«On võimalik väita, et nad on elanud 25–30 aastat võlgu. Paljud riigid ei ole maksnud,» lausus Trump.
«Tuleks panustada riigikaitsesse mitte kaks, vaid neli protsenti SKTst. Kaks protsenti on väga madal arv,» sõnas USA riigipea.
Peasekretär Stoltenberg ütles, et NATO liitlased Põhja-Ameerikas ja Euroopas teevad üheskoos järjest rohkem ja palju rohkem kui varasematel aastakümnetel.
Stoltenberg märkis, et järjest rohkem NATO liikmesriike on jõudnud kaitsekulutustes kahe protsendini SKTst. NATO liikmesriikide liidrid leppisid 2014. aasta sügisel Walesi tippkohtumisel kokku liikuda aastaks 2024 eesmärgi suunas kulutada kaitsele kaks protsenti SKTst.
Vastuseks Macroni väidetele NATO ajusurmast lausus Trump: «Arvan, et see oli väga solvav. Sisuliselt oli see väga inetu avaldus 28 riigile.»
«NATO teenib suursugust eesmärki,» lisas ta.
Venemaaga peaks suhtlema
Venemaa teemadel rääkides märkis Trump, et NATO peaks Venemaaga pidevalt suhtlema. «Arvan, et NATO vajab pidevat suhtlust Venemaaga. Minu arvates on head suhted Venemaaga võimalikud,» sõnas ta Londonis ajakirjanikele.
Trumpi arvates ei ole mingit häda, et NATO peasekretär suhtleb Venemaaga, sest seda on tähtis teha.
Varem teatas Stoltenberg, et NATO riigid ei pea Venemaad vaenlaseks, kuid peavad olema valmis vastama tema tegudele.
«Me ei määratle Venemaad sellisena,» vastas Stoltenberg küsimusele, kas Venemaa on NATO vaenlane. «Me lihtsalt anname vastuse seal, kus selleks on vajadus. Me peame andma endale aru, et Ukrainas nähtu ei tohi korduda mõnes NATO liikmesriigis.»
«NATO kohalolekuga Poolas ja Baltimaades saadame Venemaale võimsa sõnumi: kui Poolat või Baltimaid peaks rünnatama, vastab kogu NATO. Sel viisil hoiatame rünnaku ära, see ongi NATO eesmärk,» lisas peasekretär, rõhutades, et ei näe vahetut ohtu ühelegi liitlasriigile.
«Eelkõige NATO-l puudub igasugune vaenlaste nimekiri. Peame vältima sellise nimekirja loomise viga. Kuid me näeme julgeolekuvaldkonnas järjest ebamäärasemat ja ennustamatumat olukorda, seepärast muudame oma reageerimisvõimet küberohtudele ja kosmoses,» lisas Stoltenberg.
Peasekretär on varem öelnud, et Londoni tippkohtumise üks küsimusi on suhted Venemaaga. «Me arutame ka Vene asja ja relvastuskontrolli tulevikku,» sõnas ta. «Meie kahene lähenemine – heidutus ja dialoog – jääb jõusse.»
Tema sõnul aduvad NATO liitlased Venemaa poolt strateegilist väljakutset, mitte ohtu.
«Me ei näe praegu Venemaalt lähtuvat mingit otsest ohtu ühelegi NATO liitlastest,» selgitas Stoltenberg, «Kuid me näeme strateegilist väljakutset. Me näeme Venemaad, mis investeerib palju uutesse sõjalistesse võimalustesse, sh tuumarelva.»
Türgi S-400st ei saa NATO õhutõrje osa
Õhutõrje raketisüsteem S-400, mille Türgi Venemaalt ostis, ei kasutata NATO ühises õhutõrjes, sest see ei ole tehniliselt võimalik, ütles Stoltenberg.
«Neid Vene süsteeme ei lõimita NATO õhutõrjesüsteemi. See seondub sellega, et need Vene süsteemid ei ühildu NATO ülejäänud süsteemidega,» lausus ta.
«Ma tervitan tõsiasja, et USA ja Türgi räägivad läbi teise süsteemi, Patriot üle,» lisas Stoltenberg.
/nginx/o/2019/12/03/12784993t1h48fb.jpg)
Ühendriigid kardavad, et kui NATO liige Türgi integreerib S-400 oma kaitsesüsteemi, seab see ohtu tundlikud andmed uue põlvkonna varghävitaja F-35 kohta, mis võivad lekkida venelastele.
USA on korduvalt ähvardanud, et kehtestab sanktsioonid oma NATO liitlase Türgi suhtes ning peatab Türgiga F-35 varghävitajate programmi, kui Ankara ei loobu kavast osta Vene õhutõrjesüsteeme. Türgi pole USA survele allunud ning rõhutab, et kaitsevarustuse ostmine on riigi suveräänne küsimus.
Trump kohtub ikkagi Johnsoniga
Trump kinnitas ka, et kohtub Briti peaministri Boris Johnsoniga. Oodati, et ta Johnsoniga silmast silma ei kohtu, sest britid valivad 12. detsembril parlamenti.
Kui ajakirjanikud Trumpilt asja kohta küsisid, siis ütles Trump: «Jah, kohtun temaga.» Ta märkis, et jääb valimistest siiski kõrvale, sest ei taha asju keeruliseks ajada.
Arvamusküsitluste järgi on Johnsoni konservatiivid võidukursil, kuid tema meeskond pabistab, et etteaimamatu Trump võib öelda midagi skandaalset.