Saksamaa saatis vastuseks mõrvale välja kaks Vene diplomaati
Venemaa lubas võtta kasutusele vastumeetmed.

Vene lipp Berliinis.

FOTO: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Saksamaa prokuratuur teatas, et on piisavalt tõendeid järeldamaks, et Berliinis tapetud Gruusia kodaniku mõrva tellis Venemaa või Tšetšeenia.

Vastuseks juhtumile teatas Saksa välisministeerium, et saatis riigist välja kaks Vene saatkonna töötajat. Saksa prokuratuur kinnitas ka, et võtab üle tapmise uurimise.

«Välisministeerium kuulutas täna soovimatuks isikuks kaks Berliinis oleva Venemaa saatkonna töötajat ja otsus jõustus viivitamatult,» teatas ministeerium. «Hoolimata kõrgel tasemel ja järjepidevalt tehtud nõudmistele, pole Vene võimud mõrvauurimisega piisavalt koostööd teinud,» lisati avalduses.

Venemaa lubas vastata Saksamaa sammudele vastumeetmetega. «Me oleme sunnitud võtma kasutusele mitmeid vastumeetmeid,» lausus AFP-le Vene välisministeeriumi esindaja, kes soovis jääda anonüümseks.

Saksa meedia teatel osalevad uurimises kriminaalpolitsei ja Saksa eriteenistused. Süddeutsche Zeitungi, NDRi ja WDRi äsjase teate kohaselt võisid selle mõrva tellida Venemaa või Tšetšeenia salateenistused.

Vene presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas täiesti alusetuks väiteid, et Hangošvili tapmisega on seotud Vene võimud. «Seal ei ole mingeid tõsiseid kahtlustusi ja neid ei saa ka olla. Kuidas saab see olla seotud Vene võimudega? Need on täiesti alusetud oletused. Saksa meedia puhub seda teemat üles, kuid see ei tähenda, et asi just niimoodi on,» võttis Peskov Kremli seisukoha kokku. 

Vene kodanik tappis 23. augustil Berliinis Kleiner Tiergarteni pargis 40-aastase Tšetšeenia sõja veterani Zelimhan Hangošvili.

Saksa politseinikud ja kriminalistid sündmuskohal.

FOTO: CHRISTOPH SOEDER/AFP/Scanpix

Uuriva ajakirjanduse portaal Bellingcat vahendas, et Hangošvili võitles teises Tšetseenia sõjas 1999.–2002. aastal tšetšeenide poolel ning jätkas separatistide toetamist oma kodumaalt Gruusiast.

2008. aastal värbas ja relvastas ta vabatahtlike üksuse, kes võitles Gruusias Vene vägede vastu. Pärast kahe atentaadi üleelamist Gruusias põgenes ta Saksamaale, kus ta taotles asüüli.

Hangošvilit tulistati kaks korda pähe ja tema tapnud mees viskas pealtnägijate sõnul hiljem relva kive täis kotiga jõkke.

Tuuker otsimas mõrvapaiga lähedal jõest tõendeid.

FOTO: PAUL ZINKEN/AFP/Scanpix

Saksa politsei vahistas hiljem kahtlusalusena 49-aastase Tšetseenia Vabariigist pärit mehe, kelle nimeks on antud ainult Vadim S. Väljaande Bellingcat andmetel oli tegu palgamõrtsukas Vadim Nikolaevitš Krasikoviga, kes kasutas passi valenimega Vadim Sokolov. Samuti on tema tegelik sünniaasta 1965, mitte 1970, nagu võltsdokumentidest lähtub.

Moskva kuulutas 2015. aastal Krasikovi Interpoli kaudu rahvusvaheliselt tagaotsitavaks seoses ärimees Albert Nazranovi mõrvaga Moskvas 2013. aastal. Aasta pärast võeti see tagasi.

Bellingcati sõnul jätkas Krasikov lennureise Venemaal ning külastas isegi okupeeritud Krimmi ja Kasahstani. Järelikult pidid Vene ametid olema Krasikovist teadlikud. Samal ajal kustutati Vene riiklikust andmebaasist pea kõik viited Krasikovile, keskpolitsei andmebaasis ei ole tema nimega kuritööprofiili. Saksa meedia teatel kahtlustatakse, et Vene luure oli ta värvanud.

Mõrva on võrreldud Vene eksspiooni Sergei Skripali mürgitamisega, mille taga olid Vene luureteenistused.

Tagasi üles