/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/04/12787985t1h8d06.jpg)
Leedu president Gitanas Nausėda tänas kolmapäeval Türgi presidenti Recep Tayyip Erdoğani solidaarsuse eest, et ta loobus vastuseisust uuele Poola ja Balti riikide kaitseplaanile.
Leedu tänas Erdoğani solidaarsuse eest kaitseplaani asjus (1)
Asja arutati teisipäeval alanud ja kolmapäeval lõppenud NATO tippkohtumisel Londonis. Arutelu lõppes kaitseplaani heakskiitmisega.
«Jõuti põhimõttelisele kokkuleppele. Meil Türgi poolt vastuväiteid ei ole,» ütles Nausėda ajakirjanikele pärast tippkohtumise lõppu.
Ankara keeldus allkirjastamast NATO uuendatud Baltimaade ja Poola kaitsekava, kuniks allianss kiidab heaks sarnase plaani Türgile. Täpsemalt nõudis Ankara, et NATO tunnistaks terroristideks Põhja-Süürias tegutsevad kurdi Rahvakaitseüksused (YPG), mis sõdivad lääneriikide toel äärmusrühmituse Islamiriik vastu.
Nausėdalt küsiti, kuidas NATO Türgi nõudmistele vastas. Tema sõnul tippkohtumisel kurdide olukorda ei arutatud.
President rõhutas, et uuendatud kaitsekava on NATO kollektiivkaitset sätestava artikli 5 praktiline rakendamine.
«Saame artiklist 5 rääkida loomulikult ka abstraktselt, kuid meil peab olema kollektiivkaitse väga konkreetne väljendus, mis peegeldub kavades, täpsetes investeeringutes. Nüüd saame viimaks selle sammu astuda,» ütles ta.
Pole selge, mis Erdoğan vastuseisust loobumise eest sai ja kas ta üldse midagi sai.
Nausėda ütles: «Meilt ei nõudnud selle eest keegi mitte midagi, me tänasime president Erdoğani solidaarsuse ja (uuendatud kaitsekava toetamise) otsuse eest.»
NATO kiitis Baltimaade ja Poola kaitseplaanid heaks esimest korda 2010. aastal, kuid nelik soovib nende pidevat uuendamist.
Kaitseplaanide sisu on salastatud. Samas on teada, et Leedu ametnikud küsivad liitlastelt järjepidevalt õhutõrjevõime tagamist ning üksuste paigutamise kiiruse suurendamist.