Pentagon eitab kavatsust saata Lähis-Itta 14 000 lisasõdurit
Uuendatud kell 11.22

USA lennukikandja Abraham Lincoln koos saatelaevadega 19. novembril Hormuzi väinas.

FOTO: Zachary Pearson/AP/Scanpix

Pentagon lükkas eile tagasi teated USA kavatsusest saata Iraanist lähtuva ohu tõrjumiseks Lähis-Itta veel 14 000 sõdurit.

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et Washington kaalub aasta algusest Lähis-Itta saadetud lisasõdurite arvu kahekordistamist ja veel kümnete laevade piirkonda saatmist. 

Lehe andmetel võib president Donald Trump lisavägede kohta otsuse langetada juba sel kuul.

Pentagon lükkas väited tagasi. «Need teated on valed. USA ei kaalu Lähis-Itta 14 000 lisasõduri saatmist,» kirjutas pressiesindaja Alyssa Farah Twitteris.

Pärsia lahel on alates maist rünnatud tankereid, Iraan on tulistanud alla USA drooni ning korraldatud on seninägematu raketirünnak USA liitlase Saudi Araabia naftataristule. Washington süüdistab laeva- ja raketirünnakutes Iraani, kes oma süüd eitab. 

Ühendriigid on suurendanud vastusena oma sõjalist kohalolekut Pärsia lahe piirkonnas ja laiendanud Iraanile kehtestatud majandussanktsioone. 

Novembri keskpaigas seilas jõudemonstratsioonina läbi Hormuzi väina USA lennukikandja Abraham Lincoln eesmärgiga rahustada Iraani ohu pärast muretsevaid liitlasi. 

Oktoobris teatas Ühendriikide kaitseminister Mark Esper kahe hävitajate eskadrilli ja täiendavate raketitõrjepatareide saatmisest Saudi Araabiasse koos umbes 3000 sõduriga. 

Iraani president Hassan Rouhani ütles kolmapäeval, et Teheran on valmis naasma läbirääkimistele oma tuumaprogrammi üle tingimusel, et Ühendriigid tühistavad riigile kehtestatud majandussanktsioonid, mis on toonud islamivabariigis kaasa majanduslanguse. 

USA keskväejuhatuse ülem kindral Kenneth McKenzie ütles 23. novembril Bahreinis kaitsekonverentsil, et Ühendriikidel ei ole Lähis-Ida piirkonna katmiseks vajalikke ressursse. Ta kinnitas aga, et ameeriklased ei lahku regioonist.

Tagasi üles