Hispaanias visati granaat üle migrandikeskuse aia

Copy
Noored migrandid Hispaania päästelaeval.
Noored migrandid Hispaania päästelaeval. Foto: MARCOS MORENO/AFP/Scanpix

Hispaania pealinnas Madridis tegi pommigrupp eile kahjutuks õppegranaadi, mis visati üle noortekeskuse aia Hortaleza linnaosas.

Politseiallikad ütlesid ajalehele El Pais, et tegu oli sõjaväest pärit õppegranaadiga, mis oli asetatud plastkotti. «Neis esemetes on küll väike lõhkelaeng, aga siiski on tegu lõhkelaenguga,» ütlesid allikad. See sama migrandikeskus on olnud ka varasemate rünnakute sihtmärgiks, neist suurim toimus 30. oktoobril, mil territooriumile üritas siseneda 30 noort.

Keskuse allikate sõnul leidis turvamees granaadi korvpalliväljaku kõrvalt eile ennelõunal. Kohale kutsuti politseinikud, kes keelasid kõigile keskusesse sisenemise ja ka sealt lahkumise. Lõhkekeha ümbrusest evakueeriti inimesed ja ala piirati ümber.

Pärastlõunal tegid eksperdid seadme kahjutuks, olles enne kindlaks teinud, et sama tüüpi granaate kasutavad Hispaania relvajõud. Politsei ütles AFP-le, et tõenäoliselt visati granaat üle keskuse aia.

«See on väga tõsine. Oleme ksenofoobia keskel. See on täielik piir, me ei saa enam niimoodi edasi töötada,» ütles üks töötaja El Paisile.

Vasakpoolne erakond Podemos pani vahejuhtumi eest vastutuse paremäärmuslikule erakonnale Vox, mille liikmed on korduvalt väitnud, et keskusesse paigutatud saatjata alaealised migrandid on kriminaalid. Väidetakse, et vihakõne on nüüd viinud konkreetsete rünnakuteni.

Keskusel on olnud mitmeid probleeme, neist üks on ülerahvastatus. Eelmisel aastal anti teada, et sealseid asukaid on optimaalsest elanike arvust 49 protsenti rohkem. Keskuses viibivad alaealised on pärit nii Hispaaniast kui ka mujalt. Näiteks on sinna paigutatud saatjata alaealised migrandid, seksuaalse ärakasutamise ohvrid ja teistsuguse vägivalla all kannatanud.

Voxi ja paremäärmusliku grupi Hogar Social toetusel on väike arv kohalikke elanikke nõudnud keskuse sulgemist, sest nende sõnul muudab selle olemasolu ümbruskonna ebaturvaliseks. Nii prokuratuur kui ka kohus on väitnud, et see väide pole tõene.

Voxi piirkondlik juht Rocio Monasterio külastas keskust oktoobris ja väitis: «Naised ei jaluta enam poodi ja nende abikaasad peavad neid pidevalt saatma, sest nad kardavad.» Poliitikut ümbritsesid külaskäigul mõned kohalikud, kes väitsid, et neid häirib ebaturvalisus.

Voxi liider Santiago Abascal on ise Hortaleza piirkonna elanik ja ta ründas 10. novembril toimunud valimiste eel korduvalt taolisi keskuseid. Ta väitis, et Hortaleza piirkonda paigutatud migrandid Põhja-Aafrikast ja Sahara-tagusest Aafrikast on sealse elukeskkonna ebaturvaliseks muutnud.

«Elan Madridi töölisklassi linnaosas, Hortalezas. Seal on saatjata alaealiste migrantide keskus, iga kord kui ma tänaval olen, kohtun ma naistega, kes ütlevad, et politsei soovitab neil tänavatel ehteid mitte kanda. Kohtun emadega, kes muretsevad selle pärast, et nende tütred tulevad hilja koju ja neid võidakse rünnata.»

Vox on keskuse lähedal varasemalt üles seadnud ka oma telgid, kus on jagatud infot erakonna kohta. Immigrandivastased seisukohad, eriti noorte migrantide suhtes, on olnud oluline osa Voxi programmist. Erakonda on süüdistatud andmete võltsimises ja valetamises, et luua seoseid ebaseadusliku sisserände ja kuritegevuse vahel.

Keskust on rünnatud ka varem. The Guardiani teatel pandi üks rünnak Hortaleza keskuse vastu toime ka vahetult enne valimisi, mil noortele migrantidele mindi kallale ja mõnda neist peksti kaigastega. 

Võimul oleva Sotsialistliku Partei asepeasekretär ütles migrandikeskusesse visatud granaadi kohta, et tegu on vihakõne tulemusega. «Sellega tuleb võidelda internetis, tänavatel ja ka meie institutsioonides,» teatas Adriana Lastra.

Rünnaku mõistis hukka ka Vox, süüdistades samas avalduses ka poliitilisi rivaale rünnakust kasu lõikamises. «Vägivald pole kunagi õigustatud, on häbiväärne, et seda kasutatakse poliitilise kasu nimel.»

Madridi regionaalvalitsus on raportis tunnistanud, et ülerahvastatus teeb keskuse töötajate jaoks keeruliseks tööülesannete täitmise. Ametiühingu teatel on hetkel haiguslehel 30 protsenti sealsetest töötajatest.

Tagasi üles