Liibüa ametnikud koguvad tõendeid Vene palgasõdurite kohta

Liibüa on Muammar Gaddafi kukutamise järel kaosesse langenud. Foto on illustratiivne.

FOTO: Reuters / Scanpix

Rahvusvaheliselt tunnustatud Liibüa valitsuse ametnikud teatasid kavatsusest seada Moskva silmitsi tõenditega Vene palgasõdurite võitlusest kodusõja vastaspoole ridades.

Liibüa ja USA ametnike väite on Venemaa värvanud viimastel kuudel erajulgeolekufirma Wagner vahendusel võitlejaid Liibüa rindepiirkondadesse.

Vene võitlejad toetavad Liibüa idaosa valitsuse väepealikku Khalifa Haftarit, kelle väed on juba mitu kuud püüdnud vallutada pealinna Tripolit, kus asub rahvusliku ühtsuse valitsus (GNA), mida toetab ÜRO.

GNA-l on andmeid 600-800 Vene palgasõduri kohta Liibüas , ametnikud koguvad nende nimesid ning tahavad esitada nimekirja Vene valitsusele, ütles GNA riikliku julgeolekunõukogu esimees Khaled al-Meshri.

 «Me teeme Venemaale visiidi, kui oleme kõik tõendid kokku kogunud, esitame need võimudele ja vaatame, mis nad ütlevad,» rääkis al-Meshri möödunud nädalal uudisteagentuurile Associated Press. Visiidi aega ta ei täpsustanud.

Moskva on korduvalt eitanud igasugust seost Liibüa sõjategevusega.

Haftari isehakanud Liibüa Rahvusarmee (LNA), mis koosneb sõjaväeüksustest, äärmuskonservatiivsetest salafistidest ja hõimuvõitlejatest, alustas aprillis pealetungi Tripolile, olles eelnevalt vallutanud suure osa Ida-Liibüast islamimässulistelt ja teistelt vastastelt.

Haftari toetavad Araabia Ühendemiraadid ja Egiptus, aga ka Prantsusmaa ja Venemaa. Tripoli valitsus saab abi Türgilt, Katarilt ja Itaalialt.

USA president Donald Trump on saatunud Haftarile eksitavaid signaale. Esmalt avaldas ta toetust Tripoli pealetungile ja kiitis Haftari komandöre terrorivastase võitluse eest.

Trumpi telefonivestlus Haftariga lahknes USA üldisest poliitikast, mis on toetanud Tripoli valitsuse peaministrit Fayez Sarrajit.

Haftari vägede pealetung Tripolile andis hoobi ÜRO katsetele sõdivad pooled kokku tuua ja rahu saavutada, et siis presidendi- ja parlamendivalimised läbi viia.

Venemaa kohalolek muudab niigi keerulise konflikti veelgi segasemaks.

Al-Meshri sõnul on tema valitsusel kindlaid tõendeid Vene võitlejatest Liibüas. Valitsusväed on leidnud nende mobiiltelefone, kuulanud pealt vestlusi ja konfiskeerinud lahingukaoses maha jäänud isiklikke esemeid.

Tema sõnul näitavad lennuandmed, kuidas venelased on liikunud Süüriast Egiptusse ja seejärel Jordaania pealinna Ammani, kust lennatakse Liibüa idaossa Benghazi linna, kus asub Haftari võimubaas.

Wagner on saatnud oletatavalt palgasõdureid mitmesse konflikti, seal hulgas Süüriasse ja Ukrainasse. Firmat juhib Jevgeni Prigožin, kel on tihedad sidemed Kremliga. Vene ametnikud on keeldunud firma tegevust kommenteerimast.

Ametlikult peab Venemaa dialoogi Liibüa konflikti mõlema poolega. Haftar on külastanud viimastel aastatel mitu korda Moskvat, oktoobris aga kohtus Putin Sotšis Tripoli valitsuse delegatsiooniga.

Venemaa sekkumise teadetest hoolimata püüavad rahvusvahelised jõud Liibüa vastaspooli lepitada.

Saksamaa teeb ÜRO-s tööd 2020. aasta algul Liibüa asjus konverentsi korraldamiseks. Vaatlejad loodavad, et selleks ajaks õnnestub sundida vaenupooli lahinguid lõpetama.

Kardetakse aga, et Haftari iha võimu ja territooriumi järele on liiga suur. Juulis valitsusest lahkunud endine GNA kaitseminister Mahdi al-Barghathi leiab, et Haftari on võimalik sundida rahu tegema vaid siis, kui talle ei jää ühtki mõjuvõimsat sõpra.

Vastasel juhul saab temast uus Muammar Gaddafi, hoiatab al-Barghathi, ja me oleme taas esimesel ruudul.

Vaatlejad hoiatavad ka, et nii kaua kui rahvusvahelised jõud toetavad Liibüa konflikti vastaspooli, konflikt kestab ja võib areneda maailma suurimaks vahendatud sõjaks. 

Konsultatsioonifirmat Libya Outlook juhtiv analüütik Mohammed Eljareh leiab, et Putinile ei ole miski rohkem meeltmööda, kui näha Euroopat Liibüaga hõivatuna ja lahkhelides ning hirmul illegaalse immigratsiooni ees, mis annab toitu paremäärmuslikele ideedele.

«Kõik see on muusika Putini kõrvadele.»

Tagasi üles