/nginx/o/2019/12/05/12789673t1hf4f2.jpg)
Prantsusmaal täna alanud üleriiklik streik on halvanud ühistranspordi terves riigis. Täna on kinni ka koolid, sest ka suur osa õpetajatest võtab streigist osa.
Üleriiklik streik halvas Prantsusmaa (1)
Streik korraldati vastuseisuks president Emmanuel Macroni plaanitavale pensionireformile.
Õpetajate ja transporditöötajate kõrval liitusid streigiga ka mõned politseinikud, advokaadid, haigla- ja lennujaamatöötajad. Kokku võivad streigist osa võtta miljonid inimesed üle Prantsusmaa. Ka rahva toetus protestiaktsioonile on kõrge, BBC teatel kiidab selle heaks 69 protsenti rahvast.
Tegu on suurima üleriikliku streigiga viimaste aastate jooksul, selle eesmärgiks on majanduse halvamise teel valitsusele sõnum saata. Streigis leppisid kokku ametiühingud, mis pole rahul Macroni pensionireformi plaanidega.
/nginx/o/2019/12/05/12789880t1h1ce3.jpg)
Võib esineda vägivalda
Siseminister Christophe Castaner ütles streigi eelõhtul, et ilmselt toimub üle riigi umbes 250 meeleavaldust, millest mõned võivad muutuda vägivaldseks. «Teame, et paljud on nende protestidega seotud ja teame ka riske. Olen palunud, et märatsemise või vägivalla korral peetaks inimesed koheselt kinni.»
On teada, et meeleavaldustega kavatseb liituda ka osa neist, kes on tänavatel käinud nn kollavestide meeleavalduste raames.
Pariisi Champs-Elysees’ tänaval alustasid märulipolitseinikud juba hommikul jalakäijate kottide läbiotsimist. Samuti anti ühe meeleavalduse teele jäävatele poodidele korraldus täna uksed kinni panna.
/nginx/o/2019/12/05/12789878t1h374f.jpg)
Transpordikaos Prantsusmaal
BBC teatel oli transport mõnes kohas pea täielikult peatunud. Üle terve riigi ei toimi umbes 90 protsenti rongiliinidest ning streik mõjutab ka bussiühendust.
Pariisis on töös viis metrooliini 16st. Hommikusel tipptunnil võis näha mahajäetud rongijaamasid ning inimesi, kes jagasid tööle jõudmiseks autosid või otsustasid sootuks jalgrattaga tööle sõita. Paljud inimesed otsustasid täna ka kodust töötamise kasuks.
/nginx/o/2019/12/05/12789882t1h6ba9.jpg)
Transpordiministeerium hoiatas RTLi raadio vahendusel, et ühistranspordiga esineb tõenäoliselt probleeme kuni nädala lõpuni. Ametiühingud teatasid täna, et Pariisi transporditöötajate streik kestab vähemalt esmaspäevani.
Rahvusvahelisi liine teenindavad rongifirmad Eurostar ja Thalys jätsid ära vähemalt pooled planeeritud reisid Pariisist Londonisse ja Brüsselisse. Eurostar teatas, et kuni 10. detsembrini vähendatakse rongide väljumisi.
Tugeva hoobi on saanud ka lennuliiklus ning ära on jäänud sadu lende. Air France teatas, et jätab lennujuhtide streigi tõttu ära 30 protsenti siselendudest ja 30 protsenti lühematest rahvusvahelistest lendudest. Odavlennufirma Easyjet jättis ära 223 lendu ning hoiatas reisijaid viivituste eest.
/nginx/o/2019/12/05/12789960t1hf744.jpg)
Transpordisektori kõrval osalevad streigil ka näiteks haiglatöötajad. Prantsusmaa terviseministeeriumi teatel pole selge, kui karmilt see haiglate tööd mõjutab. Samas on ministeeriumi sõnul tehtud ettevalmistusi, et mõjudega toime tulla.
Streik mõjutab ka lapsevanemaid, kellel on algkooliealised lapsed. Suurim algkooliõpetajate ametiühing teatas, et tõenäoliselt peatab töö 40 protsenti algkoolidest üle riigi. Arvatakse, et streigist võtab osa umbes 70 protsenti algkooliõpetajatest. Keskkooliõpetajaid esindav ametiühing eeldab, et streigiga liitub umbes 60 protsenti õpetajatest. Keskkoolid jäävad aga tõenäoliselt avatuks.
Arvatakse, et suur streik jätkub ka pärast tänast. Mõne ametiühingu liidrid on koguni teada andnud, et jätkavad streigiga niikaua kui Macron võtab tagasi oma kampaanialubaduse pensionisüsteemi muutmise osas.
/nginx/o/2019/12/05/12790024t1h3f24.jpg)
Macroni valitsus loodab, et seekordne tööseisak ei kujune sama hulluks kui 1995. aastal pensionireformi vastu korraldatud üldstreik, millel oli samuti rahva suur toetus. Toona seiskus ühistransport kolmeks nädalaks ja valitsus pidi oma plaanid tagasi võtma.
Miks streik toimub?
Macroni reformiplaani keskmes on üleminek universaalsele pensionisüsteemile, milleks tuleb kaotada 42 praegust erirežiimi.
/nginx/o/2019/12/05/12789971t1h7d2e.jpg)
Macroni plaani järgi mindaks üle süsteemile, mille kohaselt saaks inimene punkte iga töötatud päeva eest, mis kajastuks hiljem pensionimaksetes. See tähendaks omakorda, et paljude jaoks kaoks võimalus varem pensionile minna või suuremat pensionit saada.
Ametlik pensioniiga tõusis Prantsusmaal küll eelmisel kümnendil 60 aasta pealt 62 aasta peale, kuid sellest hoolimata on see üks madalamaid OECD riikide seas.
Uus süsteem tähendaks aga BBC teatel seda, et enne 64. eluaastat pensionile minevad inimesed hakkaksid saama väiksemat pensioni - näiteks 63-aastaselt pensionile mineva inimese toetus oleks viis protsenti väiksem. Ametiühingud kardavad, et see tooks kaasa vajaduse väiksema pensioni nimel kauem töötada.
/nginx/o/2019/12/05/12789969t1hec6a.jpg)
Hiljutisest küsitlusest selgus, et kuigi 75 protsenti inimestest usub, et pensionireform on vajalik, nägi vaid 30 protsenti seda, et praegune valitsus suudaks selle ellu viia.
Pariisi rongijuht Damien Vitry ütles France Infole, et ta on aastaid töötanud näiteks vana aasta õhtul, et teised saaksid seda tähistada. «Kaotame perega veedetavat aega, sellepärast saamegi kompensatsiooni. See pensionireform on nagu jalgpallimäng, kus poolajal reegleid muudetakse.»
Toulouse’i rongijuht Cyril Romero sõnas, et kaaluks oma töökohalt lahkumist, kui reform läbi peaks minema. «Alustasin tööd 2001. aastal lepinguga, mis lubas mul 50-aastaselt pensionile minna. Sain veel aru reformidest, mis määrasid, et saan eelpensionile 52,5-aastaselt ja täielikult pensionile 57,5-aastaselt. Nüüd tahavad nad panna meid veel kauem töötama.»