GALERII. Esimest korda Auschwitzis käinud Merkel lubas võidelda juudivihaga

Üha sagenevate anitisemiitlike rünnakutega kimpus oleva Saksamaa liidukantsler Angela Merekl külastas täna esimest korda Auschwitz-Birkenau koondus- ja surmalaagrit, kus ta osales koos Poola peaministri Mateusz Morawiecki ja holokausti üle elanud inimestega mälestustseremoonial.

Rahvusvaheline Auschwitzi komitee nimetas Merkeli 14 aastat kestnud võimuperioodi esimest visiiti erakordselt oluliseks solidaarsuse märgiks nendega, kes kannatasid holokausti õudusi.

Holokausti käigus tapeti Natsi-Saksamaa võimu alla jäänud piirkondades Euroopas üle kuue miljoni juudi.

Alates sellest, kui Auschwitzi saabusid 1940. aastal esimesed vangid, kuni laagri vabastamiseni 1945. aastal tapeti seal üle 1,1 miljoni inimese, nende seas lisaks juutidele ka kümned tuhanded romad, poolakad, Nõukogude Liidu sõjavangid, homoseksuaalid ja poliitilised vangid.

Kantsleriga on visiidil kaasas ka Saksamaa Juutide Kesknõukogu president Josef Schuster ning Saksamaa Sintide ja Romade Kesknõukogu juht Romani Rose.

Enne Poolasse sõitmist rõhutas Merkel, et võitlus antisemitismi ja vihkamisega kõigis selle vormides on tema valitsuse prioriteet.

«Kuritegude mäletamine on kohustus, mis ei kao kunagi. See kuulub lahutamatult meie riigi juurde,» ütles Merkel koonduslaagris tehtud sõnavõtus. «Teadlikkus sellest kohustusest on osa meie rahvuslikust identiteedist, nii teadvustame end valgustatud ja vaba ühiskonnana, õigusriigile tugineva demokraatiana.»

Tema sõnum on suunatud paremäärmuslastele, kes nõuavad lõppu minevikukuritegude eest andestuse palumisele.

Tuleva aasta 27. jaanuaril tähistatakse 75. aasta möödumist sellest, kui Nõukogude Liidu väed vabastasid Auschwitzi, kuid Merkel otsustas laagrit külastada nüüd, mil märgitakse kümne aastat möödumist Auschwitz-Birkenau Fondi loomisest.

Selle ühenduse ülesandeks on säilitada kunagist Natsi-Saksamaa surmalaagrit mälestuspaigana, ning külaskäigul teatas Merkel ka, et Saksamaa liidumaad on fondile annetanud 60 miljonit eurot.

Merkel on kolmas Saksamaa kantsler, kes on Auschwitzi külastanud. 1977. aasta novembris käis toonane kantsler Helmut Schmidt üldse esimese kõrge Saksamaa poliitikuna surmalaagris. «See on paik, mis nõuab vaikust,» alustas Schmidt oma kõnet. «Ometi olen ma veendunud, et Saksamaa kantsler ei saa siin vaikida.»

Tosin aastat hiljem käis Auschwitzis ka Schmidti ametijärglane Helmut Kohl, kes pöördus sinna teist korda tagasi veel 1995. aastal.

Erinevalt Schmidtist ja Kohlist astus Merkel aga Auschwitzi kui kantsler, kes peab tegelema Saksamaal taas pead tõstva antisemitismiga.

Vähem kui kaks kuud tagasi tapeti Ida-Saksamaal sünagoogi juures 40-aastane naine ja 20-aastane mees. Nad surnuks tulistanud 27-aastane mees on tunnistanud, et teda ajendasid paremäärmuslikud vaated ja juudiviha.

Ametliku statistika kohaselt pandi mullu Saksamaal juutide vastu toime 1646 vihakuritegu, mida on kümne protsendi jagu enam kui mullu. Kasvanud on ka vägivaldsete rünnakute arv: füüsiliselt rünnati juute 2018. aastal 62 korral, 2017. aastal oli sarnaseid rünnakuid 37.