Minskis avaldasid sajad meelt Venemaaga lõimumise vastu
Lukašenko ja Putin pidasid Sotšis kohtumise.

Minskis Venemaaga tihedama lõimumise vastu meelt avaldavad inimesed vaidlemas erariietes politseinikega.

FOTO: Sergei Grits / AP / Scanpix

Valgevene ja Venemaa presidendid istusid laupäeval Sotšis maha arutama suhete tihendamist kahe riigi vahel, kuid kohtumine vallandas Valgevene pealinnas haruldase meeleavalduse.

Minskisse tuli kahe riigi tihedama lõimumise vastu meelt avaldama rohkem kui tuhat opositsiooni toetajat. Nad pelgavad, et integratsiooni suurenemine õõnestab 10 miljoni elanikuga Valgevene iseseisvust.

Protestijad marssisid pealinnas ning skandeerisid «Ei integratsioonile!» ja «Valgevene Euroopasse». Peamiselt noortest valgevenelastest inimesed kandsid kaasas silte «see pole integratsioon, see on okupatsioon» ja «president on meie riiki maha müümas».

Paljud lehvitasid Euroopa Liidu või opositsiooni lippe.

Valgevene president Aleksandr Lukašenko ja Venemaa president Vladimir Putin arutavad Musta mere ääres muu hulgas majandusleppeid, mille eesmärk on tuua nende riigid lähedamalt kokku. Valgevenet üle veerandsajandi raudse rusikaga juhtinud Lukašenko võim tugineb suuresti Venemaalt saadavale odavale energiale ning tema käe all pole riik kunagisest Nõukogude Liidu stiilis majandusest välja murda suutnud.

Venemaa ja Valgevene sõlmisid 1997. aastal liitriigi leppe, mis näeb ette poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste sidemete tihendamise, kuid mitte ühe riigi moodustamist.

Kreml asus hiljuti survet Valgevenele suurendama energiahinna tõstmise ja toetuste vähendamise kaudu. Vene ametnikud rõhutasid, et kui Minsk tahab odavamat energiat, siis tuleb Vene ja Valgevene majandus siduda tihedamalt.

Mõned Valgevenes pelgavad, et lepped võivad avada tee kahe riigi täielikule ühinemisele. Muresid hoogustab Venemaa otsus 2014. aastal annekteerida Ukrainale kuuluv Krimm.

Lisaks spekuleeritakse, et pea kaks aastakümmet võimul olnud Putin plaanib Venemaa ja Valgevene ühendada, et ta saaks asuda liitriigi etteotsa, kui tema praegune presidendiaeg 2024. aastal läbi saab.

Putin oma tulevikuplaane avaldanud pole.

Lukašenko on Venemaa surve pärast pahane. Tema väitel tahavad mõned Vene ametnikud sundida Valgevenet oma suveräänsust nõrgendama. Novembris nurises ta, et Venemaa üritab pidevalt uude kavandatud leppesse «vargsi uusi tingimusi sisse kanda».

Valgevene liider tõotas, et tema riigi iseseisvust ei loovuta, kuid opositsioon on jätkuvalt närviline.

«Poliitikud mängivad Valgevene suveräänsusega nagu kaardimängus. Ja me jätkame protestimist, kuniks püsib oht meie suveräänsusele,» ütles laupäevase meeleavalduse korraldaja Pavel Severinets.

Võimud protestile luba ei andnud, kuid politsei lasi demonstrantidel marssida läbi Minski kesklinna. Mõned kähmlused erariietes politseinikega toimusid, aga politsei lubas protestijatel siiski edasi liikuda.

«Nad üritavad taas tõmmata meid tagasi sellesse mädanenud impeeriumisse, mis üritab end taas ellu puhuda oma naabrite arvelt,» ütles 19-aastane tudeng Mihhail Olšanski, kes kattis oma näo Valgevene punavalgesse lippu.

Lukašenko pole teisitimõtlejatele erilist armu näidanud ning talle on külge poogitud hüüdnimi Euroopa viimane diktaator. Viimasel ajal on ta aga üritanud Vene survest pääsemiseks leida toetajaid lääneriikide ladvikust.

USA ja Euroopa Liit on korduvalt kritiseerinud Valgevene võime ebaausate valimiste ja opositsiooni mahasurumise eest, kuid asusid viimastel aastatel leevendama osi sanktsioone, sest Valgevene hakkas poliitvange vabastama.

Poola, Ukraina ja Venemaa vahele pressitud Valgevene on üks Moskva peamisi liitlasi Euroopas, kuigi nende suhted on sageli pingelised.

Valgevenelastest 49,9 protsenti tahavad jääda Moskvast täiesti sõltumatuks, näitas sel nädalal avaldatud Minski teaduste akadeemia uuring.

Liitu ühiste poliitiliste institutsioonidega toetas 36 protsenti ja riikide täielikku ühendamist tahtis 7,7 protsenti.

Tagasi üles