Hongkongi protestide algusest möödus pool aastat, tänavaid täitsid taas rahvahulgad

Meeleavaldus Hongkongis.

FOTO: Reuters / Scanpix

Hongkongis leidis täna aset viimaste kuude suurim demokraatiameelne meeleavaldus, protestiliikumise juhtide sõnul antakse piirkonna Pekingi-meelsetele liidritele viimane võimalus lõpetada poliitiline kriis.

Korraldajate hinnangul umbes 800 000 inimest liikus lakkamatu voona tunde läbi linna ilmeka näitena endiselt keevast vihast võimude vastu pool aastat kestnud meeleavalduste järel.

Meeleavalduseks peasaarel oli politseilt saadud ka luba, mis on ebatavaline. Hongkongi politseijõudude andmeil oli osalejaid kuni 183 000. 

Üritus leiab aset kaks nädalat pärast Pekingi-meelsete parteide lüüsaamist Hongkongi kohalikel valimistel, millega purustati valitsuse müüt, et protestide vastu on erihalduspiirkonna «vaikne enamus». 

Paljud pühapäeval tänavatele tulnud protestijatest väljendasid pahameelt, et Hongkongi ja Hiina võimud on välistanud igasugused demokraatlikud järeleandmised.

«Kuidas me oma vaateid ka ei väljendaks, kas läbi rahumeelse rongkäigu, läbi tsiviliseeritud valimiste, valitsus ei kuula,» ütles üks 50-aastane protestija. «See (valitsus) täidab Hiina Kommunistliku Partei käske.»

«See, mida ühiskonnas on viimaste kuude jooksul üles keerutatud, ei haihtu lihtsalt, kui valitsus keeldub lahendamast süstemaatilise ebaõigluse probleemi,» ütles teine, 21-aastane meeleavaldaja. 

Ühtu hämardudes lülitas rahvahulk sisse oma nutitelefonide lambid, luues kaugele silmapiirile ulatuva särava vaiba.

Protestijad on nimetanud pühapäevast meeleavaldust Hongkongi liidri Carrie Lami viimaseks võimaluseks nõustuda demokraatialiikumise nõudmistega, mille seas on sõltumatu uurimine politsei vägivallast protestijate vastu, meeleavaldustel kinni võetud inimeste vabastamine ja vabad valimised.

Meeleavaldused on kestnud juba kuus kuud. Umbes 6000 inimest on kinni võetud ja sajad saanud kannatada, nende seas on ka politseinikke.

Hiina erihalduspiirkonnas algasid meeleavaldused juunis inimeste Mandri-Hiinale väljaandmist lubanud eelnõu vastu, mille kohalikud võimud on protestide survel nüüdseks tagasi võtnud. Meeleavaldused kasvasid aga kiiresti üle laiemaks liikumiseks piirkonnale 50 aastaks tagatud õiguste ja vabaduste piiramise vastu.  

Ühendkuningriik andis oma endise valduse Pekingile üle 1997. aastal.

Tagasi üles