USA esindajatekoja õiguskomitee esimees: vandekohus mõistaks Trumpi kolme minutiga süüdi

USA kongressi esindajatekoja õiguskomitee demokraadist esimees Jerry Nadler 4. detsembril Kapitooliumil. Foto: angerer/EPA/Scanpix

USA esindajatekoja õiguskomitee esimees Jerry Nadler ütles pühapäeval, et kui president Donald Trumpi puudutav tagandamiskaasus esitada vandekohtule, langetaks see kolme minutiga süüdimõistva kohtuotsuse. 

Tagandamisjuurdluse keskmes on Trumpi juulikuine telefonivestlus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, keda ta survestas sõjalise abi paketist loobumisega ähvardades uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema poega. 

Demokraat Nadler, kelle juhitav komitee alustab esmaspäeval tagandamisprotsessi raames Trumpi vastu süüdistusaktide koostamist, nimetas telejaamale CNN kaljukindlateks tõendeid sellest, president asetas Ukrainaga lävides oma isiklikud huvid riigi huvidest kõrgemale. 

Ta ei täpsustanud CNN-ile süüdistusaktide sisu, kuid ei välistanud ka võimalikku esindajatekoja hääletust presidendi tagandamise üle juba alanud nädala lõpus. 

See võimaldaks kongressis tagandamisprotsessiga kiiresti edasi liikuda ja viia 2020. aasta algul läbi õigusemõistmise senatis, kus erinevalt esindajatekojast on enamuses vabariiklased. 

Trump on tagandamisjuurdluse demokraatide parteipoliitilise rünnakuna korduvalt hukka mõistnud ning pühapäeval kirjutas ta Twitteris, et selle istungid on pettus «nõuetekohast protsessi eiravatelt mitte midagi tegevatelt demokraatidelt». 

Kuigi Valge Maja on kurtnud, et demokraadid ei ole andnud Trumpi advokaatidele protsessi käigus piisavalt võimalusi oma tunnistajate kohale kutsumiseks ja argumentide esitamiseks, andis see reedel mõista, et ei kavatse presidenti õiguskomitee ees kaitsta. 

Nadler ütles pühapäeval, et juurdluse keskne kahtlustus on, et Trump taotles mitu korda välisriigi sekkumist USA valimistesse nii 2016. aasta kui ka 2020. aasta valimiste puhul, ja püüdis seda kinni mätsida, kujutades seeläbi tõelist ja vahetut ohtu järgmise aasta novembris peetavate valimiste terviklikkusele. 

Õiguskomitee esimees ei öelnud, kas süüdistusaktidesse lisatakse ka tõendid Venemaa sekkumise kohta 2016. aasta USA presidendivalimistesse. 

Esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff, kelle komitee juhtis juurdlust ja viis läbi selle istungeid, ütles pühapäeval telekanalile CBS, et on olemas ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et president püüdis sundida Ukrainat USA valimistesse sekkuma, ja mis veelgi tõsisem, püüdis tõsiselt takistada uurimist selle rikkumise suhtes. 

CNN küsis Nadlerilt, kas ta on kindel, et Trump suunas isiklikult sobimatuid lähenemisi Ukraina suunas. «Meil on kaljukindlad argumendid. Ma arvan, et kui see kaasus vandekohtule esitada, langetaks see kolme minutiga süüdimõistva kohtuotsuse,» sõnas ta. 

Vabariiklased on nõudnud, et õiguskomitee ees annaksid tunnistusi nii Joe Bideni poeg Hunter Biden, Schiff kui ka juurdluse käivitanud kaebuse esitanud vilepuhuja. 

Nadler lükkas need taotlused tagasi ja ütles, et nimetatud kolmik on praeguses etapis tähtsusetu. Tema sõnul ei ole mõtet Schiffi tunnistajana kohale kutsuda, sest ta ei olnud millegi tunnistajaks. 

Samuti lükkas õiguskomitee esimees tagasi vabariiklaste argumendi, et napib otseseid tõendeid, mis seoksid Trumpi rikkumistega. 

«Põhjus, miks meil ei ole rohkem otseseid tõendeid, on see, et president on andnud kõigile täidesaatvas võimuharus käsu kongressiga tagandamisjuurdluse raames mitte koostööd teha, mis on Ameerika ajaloos seninägematu ja kujutab endast kongressi solvamist,» ütles Nadler. 

Esindajatekoja luurekomitee koostatud tagandamisjuurdluse raportis süüdistatakse Trumpi riikliku julgeoleku ohustamises ja pretsedenditus katses summutada juurdlust väidete osas, et ta survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali kohta.

Raport määratleb Trumpi rikkumiste kaks võtmevaldkonda.

Esimesel juhul, väidab dokument, seadis ta sõjalise abi ja neljasilmakohtumise Ukraina presidendiga sõltuvusse mitme poliitiliselt motiveeritud uurimise algatamisest, muu hulgas 2020. aasta presidendivalimiste demokraatide ühe peasoosiku Joe Bideni suhtes. 

Teiseks püüdis Trump aktiivselt takistada kongressi juurdlust, keeldudes esitamast uurijatele dokumente, takistades tunnistajate ilmumist kongressi komitee ette ning ähvardades neid, kes seda siiski tegid.