SIPRI: maailma 100 suurima relvafirma müük kasvas mullu 4,6 protsenti

Maailma suurima käibega kaitsetööstusfirma Lockheed Martin varghävitaja F-35 tänavu jaanuaris USA Texase osariigis Fort Worthi sõjaväebaasis. Foto: Max Faulkner/AP/Scanpix

Maailma saja suurima relvatööstusettevõtte müük kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes 4,6 protsenti, ilmneb Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) ülevaatest.

Saja ettevõtte tehingute koguväärtus oli 420 miljardit dollarit ja seda suuresti tänu USA turule. 

SIPRI statistikas ei kajastu andmete puudumise tõttu Hiina firmad, kuid raportis märgitakse, et Hiina on kulutanud alates 2013. aastast igal aastal riigikaitsele 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 

Edetabeli esimesed viis kohta hõivavad USA kaitsetööstusettevõtted Lockheed Martin, Boeing, Northrop Grumman, Raytheon ja General Dynamics.

Nende müük moodustas kokkuvõttes enam kui kolmandiku kõigi nimekirjas olnud firmade müügist. Kõigi USA kaitsetööstusettevõtete müük moodustas 59 protsenti kogu relvamüügist ehk 246 miljardit USA dollarit, mida on 7,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

«See on ühe aasta lõikes oluline kasv, arvestades USA kombineeritud relvamüügi niigi kõrget taset,» ütles SIPRI-i relvakaubanduse ja sõjaliste kulutuste programmi direktor Aude Fleurant AFP-le. 

Maailma suurima käibega relvatööstusfirma on jätkuvalt Lockheed Martin, mille käive ulatus mullu 47,3 miljardi dollarini. Lockheed on hoidnud seda positsiooni alates 2009. aastast. 

SIPRI juhib tähelepanu sellele, et Ühendriikides mõjutas seda valdkonda märkimisväärselt asjaolu, et president Donald Trump oli eelneval aastal teatanud relvajõudude ja relvasüsteemide kaasajastamisest riigi positsiooni kindlustamiseks Hiina ja Venemaa vastu. 

Saja suurima relvi, sõjavarustust ja nendega seotud teenuseid pakkuva ettevõtte müük on 2002. aastast alates kasvanud 47 protsenti. SIPRI kinnitusel oli 2002. aasta esimene, mil oli võimalik saada võrdluskõlbulikke andmeid.

Maailma relvaturul kuulub USA järel teine koht jätkuvalt Venemaale, mille ettevõtete kogumüük püsis tunamullusega võrreldes küllalt stabiilne. Saja juhtiva firma seas on kümme Vene oma ja nende müügi osakaal langes 2017. aastaga võrreldes umbes protsendipunkti võrra 8,6 protsendile.

Vene firmadest on saja suurima relvatööstusfirma seas kõrgeimal, üheksandal kohal Almaz-Antei eelmise aasta käibega 9,6 miljardit dollarit, mis on 18 protsendi võrra aasta varasemast suurem. 

«See kasv toetub tugevale siseriiklikule nõudlusele, aga ka teistele riikidele suunatud relvamüügi mahu kasvule, eriti õhutõrje raketisüsteemi S-400 ekspordi osas,» nähtus raportist. 

Euroopa ettevõtete müügist suurima osa moodustasid 8,4 protsendiga taas Suurbritannias baseeruvad firmad, kuigi nende osakaal veidi kahanes. SIPRI märkis, et Briti ettevõtete hoo raugemine on tingitud sealsete relvasüsteemide uuendamise venimisest. 

Neljandal kohal on 5,5-protsendise turuosaga Prantsuse firmad. 

Fleurant märkis, et käimasolevatest relvakonfliktidest ja tõsistest pingetest mitmes maailma piirkonnas tingitud nõudlusele vastavad teiste seas ka kaks suurt Euroopa kaitsetööstusfirmat, Airbus ja MBDA.

Raportis kirjutati ka Türgi kaitsetööstusest, millesse kuuluvatest firmadest jõudsid 100 suurima relvatööstusfirma sekka kaks ettevõtet. Nende käive oli mullu kokku 2,8 miljardit dollarit ehk 22 protsenti suurem kui aasta varem. 

Türgi tegutses kantuna eesmärgist saavutada relvatarnete osas enesepiisavus ja töötada sellest tulenevalt välja relvatootmisvõimed kõigis segmentides (maismaa relvasüsteemid, õhusüsteemid, mereväesüsteemid, raketid jne.), lausus Fleurant. 

«Türgi on seotud ka lakkamatu relvakonfliktiga kurdidega, mis kipub samuti relvanõudlust suurendama,» lisas ta. 

SIPRI andmed hõlmavad nii riigi- kui eraettevõtteid, kuid neis ei arvestata relvajõudude endi tootmis- või hooldeüksusi.