:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12797409t1h3cfa.jpg)
Sanna Marini valimisega Soome sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaadiks on põhjanaabrite valitsuses juhtohjad täielikult naiste käes: kuigi 34-aastane Marin pole veel sotside esimees, saab ta ilmselt varsti ka sellesse ametisse, ülejäänud nelja koalitsioonierakonda juhivad juba naised, seejuures vaid üks neist on üle 35-aastane.
Kui 34-aastane Marin kinnitatakse sel nädalal Soome valitsusjuhiks, saab temast Soome ajaloo noorim peaminister ja vähemalt mõneks ajaks maailma noorim peaminister.
Temast noorem on parasjagu Austria valitsust moodustav Sebastian Kurz, kes on 33-aastane. Noored valitsusjuhid on veel näiteks Uus-Meremaal, mille peaminister Jacinda Ardern on 39-aastane, ning Ukrainal, kus peaminister Oleksi Gontšaruk on 35-aastane.
Helsingin Sanomat tõi seejuures huvitava detailina välja, et umbes 75 protsenti hääleõiguslikest soomlastest on sellega oma valitsusjuhist vanemad.
Sotsiaaldemokraatide (SDP) esimeheks on jätkuvalt eelmine peaminister Antti Rinne, kuid Marin on kinnitanud, et kavatseb järgmisel erakonna kongressil kandideerida ka partei juhiks. Nii oleks kõigi viie võimupartei liidriks naine: vanim neist 55-aastane Rootsi Rahvapartei (RKP) esimees Anna-Maja Henriksson, ülejäänud neli kõik alla 35-aastased.
Finland’s government is now led by these five party leaders. #newgeneration pic.twitter.com/vis0qB9tO8
— Tuomas Niskakangas (@TNiskakangas) December 8, 2019
Tamperes kandideerinud Marin valiti tänavu kevadel teist korda Soome parlamenti. Ta juhtis enne seda pikalt Tampere linnavolikogu ning sai seal tuntuks südika liidrina, kui volikogus oli 2016. aastal arutlusel kiirtrammitee rajamine.
Hariduselt on Marin haldusjuhtimise magister ning ta peab oluliseks järgida head valitsemistava ja seaduses kirja pandud protseduurireegleid.
Marinile on olulised keskkonnateemad ning sotside ridades kuulub ta pigem vasaktiiba, kelle vaated on lähedased rohelistele ja Vasakliidule.
YLE andmeil kasvas Marin üles üksikema hoole all ning oli oma perekonnas esimene, kes käis ülikoolis. Sellega põhjendas naine ka seda, miks ta on sotsiaaldemokraat: «Ma olen pärit puudustkannatavast perekonnast ning minul ei oleks olnud tingimusi eduks ega elus edasi jõudmiseks, kui poleks tugevat heaoluriiki või Soome haridussüsteemi.»
/nginx/o/2019/12/09/12797411t1h5c87.jpg)
Torniost pärit Kulmuni valiti Keskerakonna esimeheks septembris. Ka tema valiti sarnaselt Marinile parlamenti tänavu teist korda. Tema suureks ülesandeks on nüüd kergitada taas Keskerakonna kivina langenud toetust.
Kulmunil on sotsiaalteaduste magistrikraad, ta õppis Lapi Ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.
Parteikaaslased kirjeldavad Kulmunit kui taibukat poliitikut, kes õpib kiiresti. Samas on teda nimetatud poliitiku kohta ebatavaliselt ebasotsiaalseks ja tagasihoidlikuks.
Kulmunit saadab liberaalse maailmakodaniku maine, kuid samas tõstab ta esile oma üleskasvamist maapiirkonnas. Parteikogunemistel on ta tuntud oma emotsionaalsete kõnede poolest.
/nginx/o/2019/12/09/12797413t1he51f.jpg)
Helsingist pärit Ohisalo valiti Soome parlamenti tänavu alles esimest korda ning roheliste esimeheks sai ta juunis.
Enne poliitikasse siirdumist töötas Ohisalo teadurina kodutuid aitavas ühenduses Y-Säätiö. 2017. aastal kaitses ta Ida-Soome Ülikoolis doktoritöö heaoluriigi probleemidest. Ohisalo on rääkinud, et teadustööd kannustasid tema oma kogemused: üheaastase sünnipäeva veetis ta koos oma emaga turvakodus. Sarnaselt Marinile on temagi kõnelenud Soome heaoluriigist kui millestki, mis tema edu on toetanud.
Ohisalo ülesandeks on kaitsta valitsuse ambitsioonikat kliima- ja keskkonnapoliitikat, mida avalikkuses on juba arvustatud selle aeglase rakendamise pärast.
/nginx/o/2019/12/09/12797417t1h5a8f.jpg)
Turust pärit Andersson on teist korda valitud Soome parlamenti ning ta on juhtinud Vasakliitu alates 2016. aastast. Ta on õppinud ülikoolis rahvusvahelist õigust.
Andersson on üks Soome kõige populaarsemaid poliitikuid ning Põlissoomlaste esimehe Jussi Halla-aho järel sai ta kogu riigis tänavu kevadel teise häältesaagi.
Haridusministri positsiooni on Andersson nimetanud oma unistuste töökohaks.
/nginx/o/2019/12/09/12797423t1h4932.jpg)
Pietarsaarist pärit Henriksson on olnud Rootsi Rahvapartei juht alates 2016. aastast. Justiitsministri ametit peab ta oma poliitilises karjääris teist korda ning rahvaesindaja on ta neljandat ametiaega. Hariduselt on ta õigusteadlane ja töötanud abikohtunikuna.
Kuigi rootsi keele positsiooni kaitsmine on tema partei üks peamisi fookusi, on Henrikssoni juhtimisel üritanud erakond püüda ka soomekeelseid valijaid.