EL hakkab looma blokiülest Magnitski seadust

Copy
Josep Borrell.
Josep Borrell. Foto: Zheng Huansong via www.imago-images.de/imago images/Xinhua/Scanpix Baltics

Euroopa Liit hakkab koostama raamistikku sanktsioonide kehtestamiseks inimõigusrikkujatele üle maailma.

USA-s juba on midagi sellist ja seda nimetatakse Magnitski seaduseks.

EL-i uue välispoliitikajuhi Josep Borrelli sõnul annab samm EL-ile palju rohkem jõudu ja võimet tegutseda. See omakorda lubab blokil olla maailmas suurem jõud.

Ühendus juba saab kehtestada sanktsioone inimõigusrikkumise eest, kuid üldiselt tehakse seda konfliktide või kriisidega seotud karistusmeetmete raamistikes.

«Leppisime kokku, et alustame ettevalmistavat tööd globaalse sanktsioonide režiimi kallal, et tegelda raskete inimõigusrikkumistega, mis saab olema Euroopa Liidu vaste Ühendriikide nõndanimetatud Magnitski seadusele,» ütles Borrell ajakirjanikele.

Uus raamistik lubab EL-il tuvastada inimõigusrikkujaid, külmutada nende varad Euroopas ja keelata neile Euroopasse reisimine.

Uusi plaane asub koostama EL-i välisteenistus. Koostamise järel peavad need läbima mitu komisjoni, enne kui see ministritele heakskiitmiseks läheb.

Ajakava koostatud pole, kuid diplomaatide sõnul võib uus raamistik valmida järgmisel aastal.

Samas vajab režiimi jõustumine liikmesriikide ühehäälset nõusolekut. Mõned riigid nagu Kreeka, Küpros ja Itaalia suhtuvad sellesse juba praegu reservatsioonidega, kuid Borrelli sõnul on protsessi käimalükkamiseks piisav toetus olemas.

«Mõned vastu olnud liikmesriigid loobusid vastuolemisest ja liitusid laiema konsensusega,» selgitas Borrell.

«Paljudel on jätkuvalt seotud küsimusi ja mõned mured, kuid nõukogu juhina arvan, et võin võtta seisukoha, et tehnilise protsessi käivitamiseks on konsensust piisavalt.»

USA kiitis algse Magnitski seaduse heaks eesmärgiga karistada inimõigusrikkumistes süüdistatud venelasi. Seadus sai nime advokaat Sergei Magnitski järgi, kes suri 2009. aastal Vene vanglas suri.

Magnitski, kes töötas Ameerikas sündinud Briti rahastaja asutatud investeerimisfondis, peeti kinni pärast seda, kui ta avalikustas Vene riigiametnike 230 miljoni dollari suuruse pettuse. Ta toimetati rajatisse, kus talle arstiabi ei osutatud.

Washington on seadusele tuginevalt kehtestanud karmid sanktsioonid kümnetele kõrgetele Vene ametnikele. Meetmetega keelati neile USA külastamine või piirati nende ligipääsu oma varale.

Teised «Magnitski seadused» kehtivad nüüd Ühendkuningriigis, Kanadas ja kolmes Balti riigis.

Tagasi üles