Suu Kyi saabus ÜRO kohtusse genotsiidiprotsessil Myanmari kaitsma

Myanmari sisuline juht Aung San Suu Kyi (vasakult esimene) teisipäeval Haagi Rahupalees Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) genotsiidiprotsessil.

FOTO: Koen van Weel/AFP/Scanpix

Nobeli rahupreemia laureaadist Myanmari liider Aung San Suu Kyi saabus teisipäeval ÜRO kõrgeimasse kohtusse, et kaitsta isiklikult oma riiki genotsiidisüüdistuste vastu. 

Myanmari tsiviilvalitsuse juht saabus traditsioonilist birma kleiti kandes Hollandis Haagis asuvasse Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) hoonesse. 

Myanmari võime süüdistab kohtus Gambia, kes esindab seal Islami Koostööorganisatsiooni (OIC) 57 liikmesriiki. 

Süüdistuste järgi rikkus Myanmar ÜRO konventsiooni genotsiidi kohta 2017. aastal, kui riik algatas Bangladeshi piiril Arakani osariigis sõjalise operatsiooni rohingjade vastu. 

Hagis süüdistatakse Myanmari riiki vägivalla ja pahatahtliku alandamise toimepanemises eesmärgiga hävitada rohingjad kui rahvus. 

Gambia palus ka ICJ-l langetada kiirelt vaheotsus, mis kohustaks Myanmari viivitamatult peatama genotsiidilist vägivalda, et kaitsta rohingjasid edasise kahju eest.

Arakani osariigist põgenes 2017. aasta augustis ja septembris sõjaväe karistusoperatsiooni eest üle 740 000 rohingja, kellest enamik elab tänini naaberriigi Bangladeshi ülerahvastatud põgenikelaagrites. 

ÜRO uurijate hinnangul saab Arakanis toimunut pidada genotsiidiks. Myanmari sõjavägi seevastu rõhutab, et kampaania oli õigustatud, sest seda oli vaja 2017. aasta augustis piiripunkte rünnanud rohingja mässuliste väljajuurimiseks.

Gambia palus kohtuprotsessi algul ICJ-l käskida Myanmaril lõpetada genotsiid islamiusulise vähemuse vastu. «Kõik, mida Gambia teilt palub, on öelda Myanmarile, et ta peataks need arutud tapatalgud, meie kollektiivset südametunnistust jätkuvalt šokeerivad barbaarsed teod ja genotsiidi oma rahva vastu,» ütles Gambia justiitsminister Abubacarr Tambadou kohtunikele. 

Kohtuprotsess kestab kolm päeva ja Suu Kyi peab oma kaitsekõne kolmapäeval. Myanmari liidri kantselei teatel kaitseb Suu Kyi protsessil Myanmari riiklikke huve. 

Tema kasuks räägib asjaolu, et õiguslikult on genotsiidi raske tõestada ja ICJ kohtunikud on praeguseks vaid korra genotsiidi aset leidnuks kuulutanud, seda 1995. aasta Srebrenica veresauna juhtumis.  

Myanmar ei ole ÜRO korduvatest palvetest ning inimõigusorganisatsioonide ja maailma liidrite kriitikast hoolimata muutnud karvavõrdki oma suhtumist rohingjadesse. Suur osa Arakanist on abitöötajatele ja ajakirjanikele kättesaamatu, piirkonda pääseb vaid sõjaväe korraldatud visiitidega.

Myanmar nimetab tagakiusatud moslemivähemust bengaliteks, kohtleb neid kui Bangladeshist tulnud sissetungijaid ning keeldub neile andmast kodakondsust ja teisi elementaarseid õigusi.

Suu Kyi'le, keda mainiti kunagi sageli ühe hingetõmbega koos selliste demokraatia ja inimõiguste eest võitlejatega nagu Nelson Mandela ja Mahatma Gandhi, tähendab kohtuprotsess tema rahvusvahelise maine kokkuvarisemise häbiväärset kulminatsiooni olukorras, kus ta on sunnitud kaitsma neid samu Myanmari kindraleid, kes teda kunagi aastaid koduarestis hoidsid. 

Suu Kyi veetis 15 aastat koduarestis, kust vabanes alles 2010. aastal. 

2015. aasta novembris juhtis ta oma erakonna Rahvuslik Demokraatialiiga (NLD) parlamendivalimistel suurvõiduni, mille järel moodustati 2016. aasta aprillis Myanmaris poole sajandi pikkuse vaheaja järel taas tsiviilvalitsus. 

Suu Kyi on selle valitsuse riiginõunik ja välisminister. 

Tema vaikimine rohingjade vastu sooritatud kuritegudest ja Myanmari sõjaväe tegevuse kaitsmine aga on toonud kaasa rahvusvahelise pahameeletormi ja üleskutsed temalt Nobeli rahupreemia äravõtmiseks. Kanada on tühistanud tema aukodaniku staatuse. 

Tagasi üles